mäletan, kui sind nägin.
ma ei tea, kas sina mind ka.
see oli kaunis, kuigi pime ja porine.
olid vaid hommik, päev ja õhtu.

päev, milles olin vaid mina ja maailm —
maailm, mis oli sama kui eile.
nägin sind vaid silmanurgast, aga nägin sust kõike.
nägin, kuidas sa hommikul ärkad.
kuidas sa kõnnid ja mida sa mõtled.
kuidas sa suudled ja milline on su käte puudutus.
nägin, et ka sina rõõmustad ja igatsed.

ma teadsin juba siis, et sa kaod.
teadsin, et sina ei ole minu ja mina pole sinu.
oleksin tahtnud, et aeg peatuks ja ma võiks tulla ja öelda, et sa
oled ainus, kelle pärast on maailmas ilu ja et armastus on olemas vaid
selleks, et sa ta ükskord leiaks.
ma teadsin, et homne on sama, mis eilne.
ja et iialgi ei tule seda päeva, mil sa märkad. mind.

aga ma hõikan sind ikkagi.

include "/www/htdocs/whatson/includes/projects/amormail/index.inc"; ?>

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena