Iga päev, mil ma sind tean ja tunnen ja näen, armastan ma sind üha rohkem. Õhtul voodisse heites mõtlen ma ennast sinu kaissu. Kujutlen, kuidas surun ninaotsa vastu su õlga, nuusutan su imearmast lõhna… ja nõnda uinungi, naeratus huultel. Sa oled õhtul mu viimane mõte ja hommikul esimene.
Ma nägin sind eile öösel jälle unes. Mäletan vaid, et selles unes olime koos ja et ma tundsin ennast õnnelikuna. Kui ma sind hiljem jälle argise ja asisena päriselus nägin, hakkasin näost õhetama, justkui sa teaks, kuidas me minu unelmais öö veetsime.
Aga sa ei tea. Ja mina ei ütle. Ma ei julge. Liialt olen ma ütlemistest kõrvetada saanud. Las mulle jääda mu uned. Sinust. Kirjutangi Sulle vaid selleks, et sa teaksid — kuskil on keegi, kes armastab Sind. Et sul oleks ärgates põhjust naeratada.
Võibolla me kohtume unes, mu armsaim!
include "/www/htdocs/whatson/includes/projects/amormail/index.inc"; ?>
