Seedimine. Kõige tavalisemad tervisemured, mida muidu terved inimesed reisil kurdavad on kõhuhädad. Neid võivad tekitada tundmatud hõrgutised, vürtsikad toidud või viletsa kvaliteediga kraanivesi, sest need ärritavad soolte mikrofloorat. Äkiline kõhulahtisus võib kogu reisi rikkuda. Seepärast võiks reisipaunas olla kiire toimega kõhukinnisti. Manustada võiks ka piimhappebaktereid sisaldavat preparaati, mis soole mikrofloorat taastama hakkab. Põhimõtteliselt tulevad siinkohal appi isegi jogurtid, ehkki neis leidub piimhappebakterit preparaadist tunduvalt vähem. Ülesöömisest või vürtsikast toidust tingitud kõrvetistest vabastavad maohappe neutraliseerijad.

Igaks juhuks võiks kaasas olla ka kõhulahtisti, eriti kui süüa väga vürtsikat toitu. Lahtistiks sobivad tilgad ja spetsiaalsed puuviljakuubikud. Abiks on ka vanad head söetabletid, need aitavad nii kõhukinnisuse kui -lahtisuse korral.

Valu ja palavik. Valuvaigisteid ja palavikurohtusid ja ei tohi samuti unustada. Sobivad paratsetamooli ja ibuprofeeni sisaldavad preparaadid, sest need on nii palavikku alandava kui valuvaigistava toimega. Eelistatud on paratsetamool, sest see sobib ka lastele ja rasedatele ning põhjustab vähem maoärritusi. Reisil olles võib tekkida peavalu inimestel, kel pea tavaliselt ei valuta, kas vähesest vee tarbimisest, kuumusest või suurenenud alkoholi tarbimisest. Tugevama peavalu puhul on taas abi paratsetamoolist või ibuprofeenist. Peojärgse peavalu vastu sobib hästi aspiriin, mis toimib ka verevedeldajana.

Päike. Soojale maale päikesevanne võtma sõites tuleks ilmtingimata kotti pista päevituskreem. Arvestades laste õrna nahka, sobiks neile kindlasti kõrgema UV-faktoriga päikesekaitsekreemid. Kaasa tasuks võtta ka jahutav geel, mis aitab päikesepõletuse korral. See jahutab põletada saanud nahapinda ning väldib villilise ja kestendava naha teket.
Viivitamatult pantenoolkreemi nahalekandmine on n-ö vananenud seisukoht, sest nii võib põletada saanud nahapinna alust kude veelgi rohkem kahjustada. Seda võib nahale kanda siis, kui põletik on kadunud.

Allergia. Arvestada tuleb sellega, et reisil olles võib endast märku anda allergia, millest inimesel polnud varem aimugi. Sest paljugi, millega seal tutvust tehakse – põhjuseks võivad olla kasvõi seni proovimata võõrapärased hõrgutised, putukahammustus või võõras õietolm. Kaasas võiks olla spetsiaalsed allergiatabletid, mis mõjuvad ühtviisi nii õietolmule, putukahammustusele kui muule allergeenile.

Jalad. Reisiapteegis võiks olla ka jäägeel – seda saab panna kõndimisest väsinud ja/või turses jalgadele, valutavatele lihastele ning paistes punetavatele kohtadele, kui on kõrvetanud meduus või hammustanud tundmatu putukas.

Nahk. Lennureisi, hotelli konditsioneeri või päikse tõttu võib hakata nahk kuivama. Seega tuleks joogiks rohkem vett tarbida ja kaasa võtta ka hea niisutuskreem, millel oleks suurem veesisaldus ja mis laseks nahal hingata.

Ohatis tekib suure tõenäosusega neil, kellel on seda ka varem esinenud, kuna kliimamuutus ja päikesest põhjustatud stress nahale võib selle vallandada. Haara kaasa ohatise vastane kreem või ohatisvilli leevendav plaaster.

Nohu. Konditsioneeritud hotellitoad ja palavad ilmad võivad nõrgendada organismi, põhjustades nohu, mis on väga ebameeldiv ja segav, kui pole käepärast kiiretoimelist ninaspreid. Varu ka see kaasa!

Haavaplaastreid peaks rohkem varuma lastega pered, kuid villiplaastrid sobivad kaasa võtta igaühel, kuni jalad pole veel harjunud lahtiste jalanõudega.

Inimesed,kes põevad kroonilisi haigusi, ei tohiks unustada oma igapäevaseid ravimeid (vererõhu-, astma-, diabeediravimid) ja tuleb arvestada,et neid jätkuks reisi lõpuni.

Reisil olles tuleks pesta sageli käsi ning kaasas võiksid olla ka niisked desinfitseerivad rätikud, et vajadusel käsi pühkida. See puudutab eriti lapsi, kes kipuvad tihti sõrmi suhu panema või silmi hõõruma.

Jaga
Kommentaarid