Loe, kui suurt kahju teed oma tervisele ja loodusele, kui põletad lõkkes plastikut ja kummi
Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise.
Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mügisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama — ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Seega — plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.
Keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad. Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
- polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) — vähk
- dioksiinid ja furaanid — immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
- benseen — leukeemia
- formaldehüüd — silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
- peened osakesed — hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
- polüaromaatsed süsivesinikud — vähk
- vesinikkloriid — söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
- vesiniktsüaniid — närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
- süsinikmonoksiid — vähendab hapniku transporti veres
- kaadmium — kopsu- ja maksakahjustused
- arseen — seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
- elavhõbe — närvisüsteemi ja neerukahjustused
- kroom — hingamisteede kahjustused, vähk
Kuna paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteaine on püsivad ja kuhjuvad organismis, on nendega seotud eelkõige kroonilised ehk pikaajalised mõjud.
Põletamisel tekkivate ühenditega seostatakse inimestel eelkõige järgmisi terviseprobleeme:
- vähk
- närvisüsteemi- ja käitumishäired, sh õppimis- ja keskendumisvõime langus
- standardtestide halvem sooritamine
- biokeemilised muutused immuunsüsteemis
- paljunemishäired
- lühem imetamisperiood
- diabeet
Mõju loomadele
Teadlased on leidnud, et röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.
näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni
valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja
ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka
lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes
põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga
tähendab kuni 1200 eurost trahvi. — See more at:
http://alkeemia.ee/artiklid/Tee-loket-nii-et-see-tervist-ei-rikuks/l-41/c-1800/#sthash.nU28ivf4.dpuf
Allikas: www.lõke.ee
