Ikka juhtub!



Ikka juhtub!
Pixabay

Käes on suvi, mil meelsamini veedame oma vaba aja väljas. Suvel külastame tihedamini välisüritusi pere ja sõpradega ning avastame uusi kohti. Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib juhtuda kõikjal!

Metsa minnes võiksid alati kaasa võtta pisikese esmaabipauna, sest looduse rüpes on tähtis, kui õnnetuse korral saad ennast või kaaslast kiiresti aidata. Paunas võiks olla: paar sidemerulli, plaastrid, elastikside, puhastusvahend, kolmnurkrätik, terav nuga, pudel vett.

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga see võib olla valus, punetada ja piste koht võib sügeleda. Esmaabiks tuleks peale asetada külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse. Ohtlikumaks läheb, kui salvamine on hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on ülitundlik mürgi suhtes. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse ehk inimene võib hakata lämbuma. Lämbumise võib tekitada ülitundlikkus mesilase mürgise piste suhtes. Esmaabi peab olema väga kiire, külm asetada jällegi piste asupaika. Juhul kui inimene teab, et ta on ülitundlik, siis peaks tal olema perearsti määratud tabletid ja/või ühekordne adrenaliinisüstal alati endaga kaasas ning teavitama oma lähedasi. Juhul kui tegemist on allergilise reaktsiooniga, tuleks kindlasti helistada 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul kannatanu seisund muutub eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada tal hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas seenel olles tasub olla ettevaatlik ja vaadata, kuhu astute. Rästikuid kohates tuleb olla ettevaatlik, eriti tasub eemale hoida emastest poegadest (värvus pruunikad, oliivikarva (harva ka kollased) ja punakaspruunid, aga tumepruuni). Rästik hammustab inimest üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. AGA ohtlik on rästik ka siis, kui ta on päikesevalguses või kui rästikupoegadel on kestumise aeg, siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt. Rästikuhammustuse korral tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedas on oluline, sest aeglustab mürgi imendumist organismi. Lamades aeglustuvad inimese elulised tegevused (mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega välja imeda! Salvatud kohale võib asetada külma. Külmakotile tuleb kindlasti vahele panna mingi riideese ja külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule mitte anda juua, ei tohi anda ka alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini. Juhul kui kaaslane soovib Teie hammustust „ravida“ mürgi imemise teel, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi.

Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatrauma. Meeles tuleb pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, nii kiirendate mürgi imendumist organismis.
Tähelepanu loomaomanikud, kes te jalutate/jooksete metsas oma koeraga, jälgige rada, mida mööda te lähete ja kindlasti ka koera. Rästik on kaval loom, ta võib ohu korral teeselda ka surnut! Koer võib „selle“ haarata hambusse ja järgneb ootamatu salvamine. Ka koer vajab kiiret meditsiinilist abi!

Loom vs. kannatanu vs. ründaja

Loomahammustuse järgseks ohtlikuks tüsistuseks on marutõbi. Vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist. Seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus.

Esmaabi: tavalist verejooksu õpetatakse sulgema käepäraste vahenditega, AGA loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Järgnevalt tuleks pesta haav puhta veega. Võimalusel desinfitseerida haava ümbrus. Kata haav võimalikult puhtalt. Vii kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helista numbril 112 ja kutsu abi!Ära unusta, et loomahammustuse tagajärjel tekivad rebimishaavad ja enamik neist vajab õmblemist.

Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid pärast hoolikalt jälgida ning siduda võimalikult säästvalt. Õigeaegse vaktsiini süstimisega õnnestub inimesel immuunsus saavutada enne, kui lõppeb marutaudi peiteperiood, õigesti puhastatud ja õmmeldud haavad paranevad paremini.

Esmaabikoolitustel räägitakse päevakohasest esmaabist põhjalikumalt ja Eesti Punane Rist
korraldab koolitusi erinevatele vanuse- ja huvigruppidele.

Olete teretulnud koolitustele!