Nali naljakas, aga tegelikult pani see kommentaar tuntud ning edukalt ärimehelt mind sügavamalt mõtlema selle peale, millised on eelarvamused naiste, eriti blondide naiste, suhtes. Umbes kümme aastat tagasi läksin ma tööle ehitusvaldkonda. Minu esimeseks kliendiks sai üks meeldiv meesterahvas, kes peale projekti lõppemist vaatas mulle siiralt otsa ja ütles: "Tead, ma arvasin, et sa oled rumal blond, aga sa said väga hästi hakkama."

See ootamatu kompliment lõi mind pahviks. Mitte sellepärast, et ma oleksin üllatunud, et tellija tööga rahule jäi, selles ei olnud põhjust kahelda, mind üllatas see, et neli kuud tegin ma oma tööd nii hästi kui oskasin, teadmata, et läbisin sel ajal kliendipoolset nii öelda blondiproovi. Kui minu asemel oleks projektijuht olnud meesterahvas, siis oleksid nad ilmselt lihtsalt surunud kätt, tänanud teineteist hea töö eest ja võimalik, et läinud projekti lõpetamist õllega tähistama. Mina sain projekti lõppedes teada, et polegi "nii blond".

Kümme aastat olen ma tööalaselt pidanud tõestama, et naine, eriti blondide juustega naine, ei ole rumalam kui mees ja õnneks ei ole ma isiklikult tõesti enam aastaid sellise eelarvamusega pidanud rinda pistma. Kui aus olla, siis mulle on tundunud, et üleüldse on naistesse hakatud suhtuma võrdsemalt.

Tähtede seis soosis naiste alavääristamist?

Minu enda hommik algas sellega, et avaldasin arvamust, mis ei meeldinud minu meesoost kolleegile. Ta läks minu arvamusest endast välja ja käratas, et seniks kuni arvamust ei ole küsitud, tuleb oma suu kinni hoida, sest tema otsustab. Ma ei solvunud selle peale, küll aga olin ma pettunud. Olin seda kolleegi igal pool toonud eeskujuks ning rääkinud temast kui edukast ja intelligentsest džentelmenist, kuid nüüd langes minu arvamus kolinal. Vaielda polnud mõtet, sest aastatega olen ma õppinud, et peale jääb kõrgemal positsioonil ja rohkem võimu omav inimene. Lasin minna ja tegelesin oma asjadega edasi, kuid sees jäi ikka kripeldama see, et jälle kord olin ma tagasi seal, et minu, kui naise arvamus, ei loe midagi. Seda siis juhul kui see ei ole taevani kiitev, vaid aus subjektiivne arvamus.

Tundub, et tähtede seis on viimastel päevadel soosinud naiste alavääristamist, sest mis ma loen järgmiseks. Edukas ärimees, kes soovib poliitikasse astuda (!) läheb endast välja ajakirjaniku küsimuste peale ning solvab teda kommentaariga "Ärge mängige sõnaga, tütarlaps blondide juustega, siit võib kohtukeiss tulla. Kuidas te saate nii lolle küsimusi küsida?"

Kumb on rumal?

Mul tekkis kaks küsimust. Esiteks kas härra Sõõrumaa oleks nii reageerinud ka siis kui tema vastas oleks istunud meesoost ajakirjanik, oletame et blondide juustega temaga enamvähem üheealine meesterahvas Kas ka siis oleks Urmas Sõõrumaa oma vastast, kes tegi oma tööd, nimetanud poisikeseks ja rõhutanud juuksevärvi?

Teiseks kas edukus ja ülbus ning matslik käitumine peavad ilmtingimata käima käsikäes? Minu, siiski ka blondi, ajju ei mahu, et üks edukas ärimees endale sellist käitumist nagu eelpool toodud näited lubab. Eriti kui me veel räägime inimesest, kes tahab poliitikasse minna. Ma oleksin julgenud arvata, et esoteerikaga tegelemine ning pühade riituste läbimine on aidanud jõuda sisemise tasakaalu ja rahuni.

Tundub, et ma eksisin. Rumal ei ole blondide juustega naisterahvas, vabandust tütarlaps, kes küsib küsimusi, vaid rumal on edukas ärimees, kes ei oska nendele küsimustele vastata. Pealegi, kas ei öelda nii, et pole rumalaid küsimusi, vaid rumalad vastused?