Mida sel tobedal viiendal vaheajal teha on? Õues olla ju ei saa, sest ilmad on märtsis-aprillis nii koledad, et sõita ei saa tavaliselt ei jalgratta, rula, tõukeratta ega rulluiskudega, jalgpalli mängida ei saa, puude otsas ronida pole ka võimalik. Sajab kas lörtsi või vihma, nii et isegi niisama mänguväljakul või maja ees kiigul istuda pole võimalik. Lapsed sunnitakse nädalaks tuppa telekate ja arvutite ette, see ongi kogu lugu, mis sellest pealesunnitud vabast ajast tuleb! Kõigil vanematel ei ole võimalik selleks ajaks puhkust võtta või soojamaareisi eest suuri summasid maksta. Lapsed sel ajal lihtsalt logelevad! Ja vanemad on nagunii ju tööl. Suuremad lapsed saavad jah endaga ise hakkama, kuid väiksematel on selgelt igav ja tüütu üksi kodus logeleda. Võiks parem õppida, et saaks selle asjaga kiiremini ühele poole ja kohe juuni algul puhkusele, nagu eluaeg on olnud ja nagu õpilased ja õpetajad on harjunud.

Praegugi on tegelikult nii, et kuigi koolis sunnitakse lapsi käima juuni esimesel nädalalgi, aga miks, selllest ma pole küll aru saanud. Viimase nädala tegevused on olnud absoluutselt mõttetud ja neis peab osalema lihtsalt sellepärast, et kohustuslikud koolipäevad tuleb täis teha. Meie kooli viimane nädal oli näiteks selline: esmaspäeval ekskursioon, teisipäeval filmivaatamine, kolmapäeval laudade ja kappide koristus, neljapäeval mingi pallimäng ja reede aktus. Terve nädal hoiti lapsi kinni mingite mõttetustega! Hinded olid ammu väljas, lapsed mõtlesid ainult sellele, kuidas saaks õue omi asju ajama minna ning õpetajatel oli samamoodi siiber. Nendes koolides, kus kevadine lisavaheaeg sel aastal juba oli, olid lapsed kaks nädalat samasuguste mõttetustega kooli küljes, sest ikka pandi hinded mai lõpus välja ning kaks nädalat juunikuus käis lihtsalt üks trillallaa-trullallaa.

Kuna nii õpilased kui õpetajad on suurepäraselt aru saanud, et ilusate ja soojade ilmadega ei tule õppimisest nagunii midagi välja, siis miks ometi üritatakse kõigest hingest veel ühte mõttetut lisanädalat juunikuusse suruda? Kellele see kasulik on? Õpilased ei õpi, õpetajad ei jaksa enam märatsevate ja muudele asjadele mõtlevate õpilastega madistada ja kõikidel on ainult üks soov — saaks juba minema!

Viienda vaheaja vajadust põhjendatakse sellega, et muidu on koormus liiga suur ja õpilased ei jaksa suveni vastu pidada. Äkki siis vaataks üle hoopis õppekavad ja õpetamismeetodid? Siis ei kukuks õpilased ja õpetajad kurnatusest märtsikuus kokku ega vahiks mai kahel viimasel nädalal niisama aknast välja! Õpetajad võiks kooliaasta kestel planeerida oma tegevusi nii, et õppimist jätkuks mai lõpuni, mitte nii, et põhiraskus on veebruaris-märtsis, ning lapsevanemad võiksid oma väsinud võsukestele võimaldada kooliaasta keskel paar-kolm puhkepäeva. Saaksid kõik normaalsel ajal suvevaheajale ega peaks lörtsisel kevadel endale paaniliselt tegevust otsima!