Minu Ahvenamaa: miks me vaevame end kaugete muredega ja jätame iseenda elu elamata?
Ahvenamaa on unikaalne oma enam kui kuue tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, lõputu avarus ja kohalike julgustav ütlus „kõik saab korda!“ on meeltes ka siis, kui olen sealt linnamelu keskele naasnud. Avaldame katkendi Janne Kütimaa raamatust "Minu Ahvenamaa" kirjastuselt Petrone Print.
Kord saabub Kökarile Helsingist üks suvetööline — kaunis ja sihvakas neiu, kes sobiks ka mannekeeniks moelavadele. Küllap on neiul raha väga vaja, et ta pigistas silma kinni ja tuli tööle väikesele saarele. Selle puhul aga, et onnis, kuhu ta majutatakse, puudub televiisor, näib tal silma olevat väga raske kinni pigistada. See on neiule nõnda suur šokk, et ta teeb peaaegu kannapöörde. Tema käeulatuses on aga kaunimatest kaunimad loodusvaated: saarekesed, hommikused päikesetõusud ja õhtused loojangud, vetevirvendus tuule tulles, sulpsavad kalad madalvees ja linnud. Võiks öelda, et ta on ise sattunud teleprogrammi nimega „Discovery“ („Avastus“) või ajakirja National Geographic (Rahvuslik Geograafia) veergudele.
Meenuvad mu enda esimesed kuud saarel, mil mossitasin ja justkui pimedana ringi käisin. Oleks piisanud vaid silmade tõelisest avamisest ja telekanal oleks olnud avatud igal sammul. Päevauudised, mis siin loevad, puudutavad tänast päeva siin ja praegu, mitte eilset ega homset seal kuskil kaugel, kus me käinud pole ja kuhu me kunagi ei satu. Vahel on tunne, et inimesena vaevame end paljude kaugemate muredega ja jätame elamata selle elu, mis tuleks elada iseenda kingades käies. Muretseme sõdade ja konfliktide pärast kaugetes maades, kuid iseenda „kodusõdadest“ vaatame külma pilguga mööda. Ei julge nupule vajutada, et neid isiklike suhete kaadreid veel kord näha ja avastada, kus oleks vaja andeks paluda või andeks anda; kellega peaks silmast silma rääkima ning kellele helistama ja küsima, kuidas tal õigupoolest läheb. Palju lihtsam on vajutada nupule ja vaadata, kuis elavad teised maailma kaugetes paikades, teadmata, kuidas elab õigupoolest tema, kellega sama katuse all leiba jagad.
