1. Kõue mõis on selline paik, mille maagia poeb hinge ja jääb sinna pikaks ajaks heas mõttes kummitama. Vahet ei ole, kas seal peatuda vaid päev või nädal, see mõis on nii eriline, et enne kui olete sealt lahkunud tahate te juba tagasi.

Tegu on 13.sajandi mõisaga, mille erakordsel viisil on ellu äratanud filmilooja, kunstnik ja aktivist Mary Jordan. Mõis asub vaid pooletunnise autosõidu kaugusel saginarohkest Tallinnast, kuid ometi on kohale jõudes tunne nagu oleksite saabunud teise maailma. Ajalugu, loodus ja arhitektuur sulanduvad siin hõrguks tervikuks. Kõue mõis on pühendunud ilu ning iga masti kunstnike, esteetikute ja seiklusotsijate eest hoolitsemisele. Vähe sellest, et hotell pakub tõelist avastamisrõõmu iga nurga pealt ja on tõeline peidetud pärl Harjumaa metsas, pakub hotell ka oivalist toiduelamust restoranis “Kaheksa jalga”.

Vahet ei ole, kas olete noor või vana, mees või naine, selles mõisas tunnete te, mida tähendab mõisaromantika ja luksus ning te armute sellesse.

2. Padise mõisahotell mis väljastpoolt jätab palju pisema mulje, on tegelikult üllatavalt suur, kuid samas nii palju väike ja hubane, et seal end kodusena tunda.

Väljast on hoone pigem tagasihoidlik ja tegelikult ei oskaks aimatagi kui suursugune maailm nende uste taga peidus on. Ometigi tundsime me end seal nii koduselt, et ma vist kaotasingi reaalsusetaju ning kujutasin korraks, ette, et me elame seal. Ma ei näinud põhjust lukustada toauksi, need olid meil lausa pärani kui Ida mööda mõisa ringi jooksis. Paljajalu.

Kõik hotellikülastajad tundusid nagu olevat “meie inimesed”, nagu oleks meil külas. Suures õhtusöögisaalis peeti pidu, restoranis einestasid mõned paarid, klaveritoas mängis keegi klaverit, siit-sealt kostis laste kilkeid. See kõik moodustas sellise terviku, et pole ime, et mul reaalsustaju kadus. Siia soovitan ma kindlasti lastega koos puhkama tulla, neil on nii palju uudistamist ja avastamist. Padise kloostri varemed pakkuvad huvi külastajatele igas vanuses!


3. Alatskivi lossis Tartumaal saate tunda tõelist muinasjutulossis ööbimise tunnet. Kui kaks esimest on pigem hubased ja kodused, siis Alatskivi loss on tõeline loss. Kõik tundub suur ja suursugune, aristokraatlik. Olgugi, et lossi sviidid mahutavad kokku vaid kaheksa külalist ja asuvad lossi ühes tiivas, siis see tunne, et ööbite suures lossis on midagi teistsugust. Nagisevad põrandalauad, massiivsed trepid, natukene kääksuvad uksed — kõik see annab külastusele maagiat juurde. Lisaks võlub loss ka fantastilise lossipargiga.

Millised on teie lemmikmõisad Eestis?