Tule tagasi, kallis: ongi hea, et sünnituseks valmistumise tundides ei räägita, et sa ei seksi enam kunagi

“Tule tagasi, kallis” üks peategelasi, 25-aastane Joe igatseb oma pärisema järele. Tema naine ja nende väikese lapse ema Molly haarab mõttest kinni ning asub ülesande kallale säärase hooga, et endalegi üllatuseks see peagi ka õnnestub. Tuleb välja, et Joe ema on kuulus näitlejanna, kelle elus hakkab kätte jõudma aeg, kui noored näitlejad tema rolle üle hakkavad lööma, ent emasid ja vanaemasid keeldub ta mängimast. Mis saab, kui talle sajab sülle ammu kadunud poeg ja ta peab päriselt üle võtma nii ema kui ka vanaema koha? Kuulsuse keerisesse sattumine pole kerge ka Joe ja Molly jaoks ning tekib kahtlus, et miski pole nii kerge ja idülliline, kui alguses arvati — iga nurga taga ootavad järgmised saladused. Kas uues elus üldse on neile kõigile kohta?

Nagu mõnigi varasem raamat “Ajatute armastuslugude” sarjast, keskendub ka “Tule tagasi, kallis” paljuski vanemlikule armastusele. Molly ja Joe armastus pisipoja vastu peegeldub vastu küsimuses, kuidas suutis Joe ema temast pealtnäha kergekäeliselt loobuda ning kasuema omakorda võõra lapse armastuse ja hoolitsusega üles kasvatada. Kui palju sõltub verest ja kui palju kasvatusest? Kuidas tunneb end ema, kes saab järsku 25-aastase lapse? Või kasuema, kes on teda seni kasvatanud ja tunneb end reedetult, kui särav filmidiiva tema rolli ohustab? Peale selle on muidugi mängus veel tegelaste ja tunnete sasipundar –näiteks Molly ajakirjanikust sõbranna, kes peab otsustama, mis säärase kõmu-uudisega peale hakata, ning sama uudist kuulsuse nimel ära kasutav filmiagent.

Avaldame katkendi LP "Ajatud armastuslood" romaanisarja teosest "Tule tagasi, kallis".

1. peatükk

„Oi pagan!”

Nööp, mis asjatult püüdis Molly Meredithi hiljaaegu lopsakaks muutunud rindu koos hoida, lendas laias kaares üle toa ja maandus teleka ees poolikus Thornton’s Continentali šokolaadikarbis. Molly raputas silmilt oma sama sõnakuulmatud punased juuksed — mida ta vanaema armastas võrrelda läikimalöödud pronksiga, ehkki Molly meelest sarnanesid need pigem roostes madratsivedrudega — ning läks nööpi otsima, pannud redelilt alla tulles klambripüstoli käest.

Ta rinnad olid nagu kaks väikest mandariini enne seda, kui ta kuus kuud tagasi lapse sünnitas, aga pärast sünnitust olid need muutunud lausa meloniteks ning elasid nüüd oma elu. Sünnituseks ettevalmistuse grupist leitud rämeda sõbra õhutusel oli ta isegi osalenud pööraselt ebadaamilikul pritsimisvõistlusel, hullemal kui mõni poisikeste jõukatsumine, et kes kaugemale pissib. Molly oli võitnud suurema pingutuseta.

Eksirännakule suundunud nööbi tagasiõmblemiseks polnud aega, kui ta tahtis kardinad õigeks ajaks valmis jõuda, et Joed üllatada. Niisiis võttis alati nupukas Molly klambripüstoli ja plõksas sellega oma pluusi kinni, seejärel tõttas ta redelist üles, et ülakardina kinnitust lõpetada. Ta oli just viimase klambri paika löönud ja tahapoole astunud, et oma kätetööd imetleda, kui Joe võtmega ukse avas.

Ta tahtis nii väga, et Joele meeldiksid kardinad, nende väike korter ning üleüldse kõik nende kooselus.

„Mis sa sellest arvad?” viipas Molly suurejooneliselt dramaatiliste kardinate suunas, eksootiliselt lilla- ja nefriitrohelise­kirju odav kangas pärines turult ning pidi uljalt varjama vaadet autoparklale ja kahele kõrghoonele.

Ta abikaasa Joe uuris akent tähelepanelikult. Pillavalt uhked kardinad olid nii Molly moodi. Värvikad, pööraselt julged ning ülimalt kohatud kahe väikese magamistoa ja tillukese köögiga korterikarbis. Ometi sobisid need hiilgavalt ja andsid tervele toale teise näo.
„Suurepärane,” möönis ta. „Täpselt sinu moodi. Kuidas sa aimasid mu salasoovi elada Louisiana bordellis?”

„See pole sugugi Louisiana bordelli moodi,” parandas Molly rangelt. „Võib-olla Türgi haarem …”

„Ma ei usu, et Peckhamis oleks just palju Türgi haaremeid. Sa peaksid kunagi lavakujundajaks hakkama. Annet sul selleks jätkub.”

„See on pisut pöörane, eks ole?” nõustus Molly lõbusalt. „Ülejäänud kangast tegin diivanikatte, nii et ma võin siin Eddiet toites lamada ja šokolaadi pugida.” Ta heitis pikali ja sirutas end mõnuga välja.
„Tead mis.” Joe astus lähemale, näol tähendusrikas ilme. „Kui sa kaardid õigesti välja käid, võib sinust saada mu lemmiknaine. Tulen su juurde igal ööl.”

Molly naeris ja teeskles põgenemist, aga mees sai ta kätte ja lükkas tagasi uue katte saanud diivanile. „Alates tänasest.”

Sel hetkel hakkas nende beebi Eddie teises toas nutma.

„Lapsevanema rõõmud,” möönis Joe virilalt. „Ongi hea, et sünnituseks valmistumise tundides sellest ei räägita, et sa ei seksi enam kunagi. See võib panna sind meelt muutma.”

„Siis on juba pisut hilja,” osutas Molly.