Tunned end kellegi seltskonnas ebamugavalt? Hea uudis: viga pole mitte sinus, vaid temas!
Alati paraadiks valmis
Snoobe kohtame seda sagedamini, mida rohkem hinnatakse staatust, kohta ühiskonnas ning, mis kõige tähtsam, oskust oma sotsiaalset staatust demonstreerida.
Snoobe iseloomustavaks põhiliseks jooneks on pidulikkus kõiges — kõnes, käitumises, kõnnakus, suhtumises endasse, oma tegevusse ja kõigesse, mis ümberringi toimub. Tähelepanu väärivad nende pidulikud, enesega rahul olevad sõnavõtud.
Sellistel inimestel on alati, sõltumata olukorrast, korrektne välimus, rõhutatult „pidulik“ riietumisstiil, aeglased ja suursugused liigutused. Nad otsekui kõrguksid teiste üle, rääkides kannatlikult, osaliselt isegi põlglikult ja otsekui vastu tahtmist.
Nad armastavad rääkida, seejuures nende isiklik seisukoht ei tohi sattuda kriitika alla. Nad ei kannata ühtegi vastuväidet.
Kogu oma elutee, alates lapsepõlvest, läbivad nad pidulikult. Küllap oled kohanud lapsi, kes on ülipedantsed, ülihoolikad ning reageerivad valulikult naljadele ning teiste laste aasimisele. Tekib mulje, et nende jaoks on eluliselt tähtis nende väärikus. Ent pikemal vaatlusel selgub, et kõigele lisaks on nad egotsentrilised ning isegi julmad.
Sellised lapsed ei oska oma eakaaslastele kaasa tunda. Sageli on raske märgata nende näol mingeidki tundevirvendusi peale nõudlikkuse, kõrkuse ja vastikustunde. Nad pretendeerivad alati liidripositsioonidele. Kuna aga nende eakaaslased, erinevalt täiskasvanutest, on orienteeritud reaalsele jõule, agressiivsusele, huumorimeelele ning karismaatilisusele, siis reeglina ei ole need lapsed eakaaslaste hulgas kuigi populaarsed. See aga vaid süvendab nende endassesulgumist ning mittetunnustamise kompenseerimiseks veel enamat puhevilolekut.
See võimas Üli-Mina
Oled kindlasti tundnud teatavate inimeste ees alateadvuslikku hirmu ja pinget, peaaegu et füüsilist võimetust öelda välja oma isiklik arvamus. Asi on selles, et ülalkirjeldatud iseloomujoontega isikud assotsieeruvad meil tähtsate ja ähvardavate persoonidega — õpetajate, arstide või rangete vanematega. Kõikidega, kes omasid meie üle võimu, kelle ees tundsime end sageli kaitsetutena. Me muutume nende inimestega kohtudes taas lasteks, kes ei suuda vastu seista suurele ja suursugusele täiskasvanule. Ning sellised täiskasvanud kasutavad toda hirmu edukalt ära.
Nad ei teadvustagi endale, miks nad kutsuvad teistes inimestes selliseid reaktsioone esile. Ent see võimaldab neil teisi mitte kuulata, nende avamustega mitte arvestada. Vaielda selliste inimestega on täiesti mõttetu. Parem on nõustuda, vältimaks aeglast ja õpetlikku sõnade voolu.
Õpetlikkus on snoobide üks eredamaid iseloomujooni. Nad on nagu ranged lapsevanemad, kes teavad täpselt, mis on hea ja mis on halb. Nad nõuavad kuulekust ja karistavad, kui neid ei kuulata. Samas on huvitav, et nad tõepoolest demonstreerivad ja kaitsevad teatud ühiskondlikke moraaliväärtusi. Võib isegi kujuneda arusaam, et just nende õlgadel püsibki kogu inimkonna moraal.
Isiklikus elus on snoobid üksildased
Neile pakub rahuldust teaduslik või ühiskondlik tegevus, kus neil on sageli kõrge positsioon, kuna suhtuvad kõigesse äärmise tõsidusega.
Vaatamata sellele, et nad ei ole kunagi tõeliselt targad, andekad ega teravmeelsed, saavutavad nad edu pedantsuse, usinuse ja korralikkusega. Ning nad on uhked oma raskelt omandatud teadmiste üle.
Neile ei tule kunagi pähe mõte, et nende kuulajaskonnal võib igav olla.
Traditsioonide sarkofaag
Mis siis tegelikult peitub sellise isikliku üleoleku tunnetamise taga? Suur rahutus, millest võib üle saada vaid rituaalide abil, traditsioone ja reegleid kõrvalekaldumatult järgides ning seda kõike ka teistelt nõudes.
Pidev, seletamatu muretsemine tekitab aimdust eelseisvast katastroofist, mis kindlasti saabub, kui reegleid ei täideta. Jääd ellu, kui oled hästi ja pidulikult riietatud, käitud vastavalt, vastad oma rangete snoobist vanemate nõuetele … See kõik aga tekitab tunde, et ollaksegi teistest peajagu üle.
Aeg möödub, reeglid aina laienevad, traditsioonid aga muutuvad hädavajalikeks.
Psüühika lülitab välja kõik emotsioonid
Jääb vaid rahulolu iseenda suursugususega. See on otsekui kompensatsioon hirmu, kaitsetuse ja tühisuse eest. Osaliselt võib siin tõmmata paralleeli nartsissismiga. On vaid üks erinevus. Nartsissist võib saada vägagi tigedaks, kui talle näidatakse tema haavatavust. Snoob üksnes ignoreerib sellist infot. Talle on ohutum seda „mitte kuulda“.
Seejuures on sellised inimesed bürokraatiamasina tugisambad. Nad on fanaatiliselt truud oma tegevusele ning nõuavad, et iga dokument oleks hoolikalt kontrollitud. Nad nõuavad kõikide reeglite täitmist, seejuures pole üldse tähtis, kas sellel ka mingit mõtet on.
Tegelikult on traditsioonide säilitamiseks raske leida sobivamat sarkofaagi kui ülalkirjeldatud inimesed.
Allikas: Psihhologija
