Günekoloog Ivi Saar selgitab, mis võib tekitada vererohket menstruatsiooni

 (14)

Ivi Saar
Günekoloog Ivi SaarFoto: Karli Saul

Milline on normaalne menstruatsioon? Kui kaua see kehtib ja kuidas peaks kulgema? Sellele ja teistele küsimustele vastab günekoloog Ivi Saar.

Normaalse menstruatsiooni kestvuseks peetakse kaht kuni seitset päeva ja verehulgaks 25-45 milliliitrit (kaks-kolm supilusikatäit) ning ülemiseks piiriks 80 milliliitrit (viis-kuus supilusikat). Vererohkeks menstruatsiooniks loetakse seisundit, kus verehulk menstruatsiooni ajal on üle 80 milliliitri. See võib põhjustada aneemiat ehk hemoglobiinitaseme langust.

Fertiilses eas naistest esineb vererohket menstruatsiooni umbes 9-14 protsendil, kuid igal kolmandal naisel võib teatud eluetapil seda ette tulla.

Sageli on naisel endal verehulka raske hinnata ja vaid pooltel, kes pöörduvad selle kaebusega arsti poole, ületab see 80 milliliitrit. Selle määramise lihtsustamiseks on kasutusel erinevad küsimustikud.

Sul on tegemist vererohke menstruatsiooniga, kui:
1. vahetad sidet või tampooni tuleb vahetada tunni-kahe tunni tagant, sest see on verest läbi imbunud;
2. vere seas on suured, üle 2,5 cm läbimõõduga hüübed;
3. veritsuse suure hulga tõttu tuleb samal ajal kasutada sidemeid ning tampoone;
4. neid tuleb vahetada ka öösiti;
5. menstruatsioon kestab rohkem kui kaheksa päeva,
6. sulle on tuttav üks mainitud sümptomitest ja sul on madal. Sellele võivad viidata
nõrkus, väsimus, peavalud, vähesel füüsilisel koormusel tekkiv hingeldus ja südame kloppimine.

Loe veel

Seotud lood:

Lisaks ülaltoodule on arstiga soovitatav ühendust võtta, kui:
1. oled rase või kahtlustad rasedust;
2. veritsused esinevad menstruatsioonide vahel;
3. ebaregulaarset veritsust esineb mitme tsükli vältel;
4. valulikkus alakõhus (n-ö menstruatsioonivalu) tekib enne menstruatsioonide algust ning „päevadega“ kaasuvad tugevad kõhuvalud;
5. veritsused esinevad pärast menopausi (viimasest mesntruatsioonist on möödas rohkem kui 12 kuud).

Vererohke menstruatsiooni põhjused:
1. emakapoolsed põhjused (seda esineb 40-50 protsendil, need tekivad tavaliselt lühikese perioodi vältel), emaka healoomulised vohandid, adenomüoos, emaka limaskesta paksenemine. Samuti põletik, vaskspiraal või emaka pahaloomuline kasvaja;
2. süsteemsed põhjused (vererohked menstruatsioonid kestavad pikemat aega), näiteks
Von Willebrandi haigus, kilpäärme alatalitlus, korrigeerimata diabeet või ülekaal.
3. ravimid: varfariin, aspiriin, valproaat, oomega-3-rasvhappe preparaadid.
4. erinevatest muudest põhjustest tingitud verererohke menstruatsioon (esineb 50 protsendil naistest).

Põhjuste selgitamiseks on kasutusel erinevaid teste ja uuringuid, mis sõltuvad naise vanusest, kaebustest ning individuaalsest seisundist, kuid reeglina pole neid kõiki vaja teha. Sagedasemateks uuringuteks on vereanalüüsid, tupekaudne uuring, vaginaalne ultraheli emaka ja munasarjade hindamiseks.

Ravi sõltub põhjusest ja sellest, kas oleks soov rasedust vältida või lähiajal rasestuda. Oluline on põhjuse likvideerimine, mis võib tähendada süsteemse haiguse ravi, vaskspiraali eemaldamist, põletike ravi. Kasutatakse ka hormonaalseid vahendeid (rasestumisvastaseid preparaadid, hormonaalne spiraal) ja ravimeid, mis võivad veritsust aeglustada. Üsna sageli võib osutuda vajalikuks ka kirurgiline ravi.

Armas lugeja, mida sooviksid sina küsida meie arstiperelt? Kõik tervist puudutavad küsimused on oodatud!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare