Päike on mõjuvõimas ja seetõttu soovitab Reet Laisaar end päikese eest kaitsta kõigil, ükskõik missugune nahatüüp inimesel ka poleks. “Kindlasti tuleb aga heledama ja tundlikuma nahaga inimestel olla ettevaatlikum, sest nende nahk kahjustub enim ning nemad vajavad seetõttu ka tugevamat päikesekaitsefaktorit,” selgitab apteeker.

Mida peaks teadma sobivaima päikesekaitse valikul?

Päikese käes viibides tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendit. “Päikesekaitset valides, tuleb jälgida, et pakendil on nii UVA- kui ka UVB-kaitse märge ja SPF-skaala vähemalt 30–50. SPF on filter, millega tähistatakse päikesekaitse tugevust ja mis ennetab päikesepõletuse teket,” selgitab Reet Laisaar. “Kui valid päikesekaitsetoodet, siis pööra SPF-faktorile alati tähelepanu. Lastel ei tohiks SPF-näitaja jääda alla 50,” juhendab apteeker. Tihti pelgavad kliendid suure SPF-faktoriga kreeme, kartes, et nahk ei päevitu. Päris nii see siiski ei ole. Samuti ei tohiks ilma SPF-kreemita päikese käes viibida need inimesed, kellel on olnud nahavähk või mõni vähieelne seisund, kui esineb päikeseallergia, pigmentatsioonihäire või mõni muu tõsine päikesega ägenev haigus.
Benu apteegi farmatseut Reet Laisaar
“Päikesekaitsekreemi nahale kandes on oluline, et seda oleks piisavalt palju – umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit päikesekreemi täiskasvanud inimese kohta. Kreemitama peaks vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Kui viibida väljas otsese päikesevalguse käes, tuleb kreemi uuesti peale kanda vähemalt iga paari tunni tagant,” selgitab apteeker ja toonitab, et parim kaitse päikese eest on siiski vari, riidekate või äärega peakate. Kuuma päikesega on soovitatav liikuda väljas kogu keha katva õhukese riietusega, nii on võimalik saada nii kerge jume kui ka annus D-vitamiini.

Kuidas ära tunda päikesepõletust ja kuidas seda leevendada?

Päikesepõletuse tunnuseks on punane ja tulitav nahk, tekkida võivad ka turse ja villikesed. “Juba esmaste nähtude ilmnemisel tuleks päikese käest kohe ära minna ja otsida varjualust,” rõhutab farmatseut. Põletunud nahka soovitab apteeker jahutada spetsiaalsete põletusvastaste vahenditega, mida leiab apteegist. Põletavat nahka saab jahutada ka kas nahale pihustatava veega või teha niiskeid, jahedaid mähiseid. Raskematel juhtudel tuleb pöörduda kindlasti arsti juurde ning kasutada juba retseptiravimeid. Sagedased päikesepõletused ja intensiivne päevitamine soodustab melanoomi teket.

Kuidas teada, milline päikesekreem on kõige õigem ja kui kaua võib päikese käes viibida?

Nahadiagnostika aitab teada saada, millise päikesekaitsefaktoriga kreem on just sinu nahale sobivaim ja kui kaua võib kreemita päikese käes viibida. Päikesetaluvust on võimalik kindlaks määrata BENU apteekides, kus koostatakse isiklik kosmeetikaraport. Selle käigus mõõdetakse spetsiaalse aparaadi abil ka naha melaniinisisaldust, mis näitab ära ohutu päikese käes viibimise aja, ja saab soovituse päikesekaitsefaktorile. Lisaks saab raporti tegemise käigus teada infot naha niiskustaseme, rasususe ja elastsuse kohta.

Jaga
Kommentaarid