Päikesepõletust leevenda geeli, mitte hapukoorega

Üürikestel suvekuudel võtab eestlane päikesest viimast ja tikub unustama, et päikesekaitsekreem on nahale hädavajalik.

Võru apteegi farmatseut Liia Luik paneb heleda nahaga päevitajatele südamele, et kreemi kaitsefaktor peaks olema vähemalt 30. Kui kaitsefaktor jääb alla 10 või puudub sootuks, põletavad inimesed naha rannas punaseks, mis paraku ei taga pikaajalist pruuni jumet, vaid soodustab hoopis haiguste teket.

Õrnadele piirkondadele – ninale, huultele ja kõrvalestadele soovitab apteeker 50 faktorinumbriga kaitset, samuti sünnimärkidele. Apteekides on müügil UV-käepaelad, mis muudavad päikese toimel värvi ja annavad märku, kui kaua veel päikest võtta tohib. Igal juhul pole mõistlik ka kreemitatud nahaga tervet päeva päikese all veeta, sest nii on põletuse kõrval kerge tulema ka päikesepiste.

Kui rannas on viibimisega on juba liiale mindud ja nahk päikesest põlenud, siis täiendav kreemitamine enam ei aita ja vähemalt paari päeva jooksul tuleb päikest vältida.

Põletuse vastast parimat esmaabi annavad geelid, mis sisaldavad aloe verat ja teepuuõli ning kerged pantenoolisisaldusega spreid. Kui nahk on geeliga jahutatud ja rakud suletud, siis võib päevituse säilitamiseks ja naha niisutamiseks seda ka õlitada või spetsiaalse päevitusjärgse kehapiimaga kreemitada. Õlitamiseks sobivad hästi nii porgandi- kui kookoseõli. Tugeva ja villilise päikesepõletuse korral võib kasutada Burnshieldi geeli või Bepanthen kreemi.

Apteeker hoiatab, et kindlasti ei tohi panna põlenud nahale hapukoort, sest rasvane kiht ei lase nahal hingata ning pärast hetkelist jahutust teeb hapukoor nahale hoopis lämmatavalt liiga. Kodustest vahenditest võib nahale määrida näiteks aloe taimest saadud geeli, aga abiks on ka toasooja veega naha jahutamine.