Pane vitamiinid silmade heaks tööle

Igapäevaselt kahjustavad silmi kõige enam UV-kiirgus ja teised kiirgused, aga ka sigaretisuits ja alkohol. Lisaks on mitmeid haiguseid, mis silmade tööd mõjutavad – diabeet, kilpnäärme alatalitlus, silmapõletikud ning silmavigastused. Erinevad haigused võivad omakorda halvendada nägemist või võtta selle pikas plaanis sootuks ära.

BENU Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari räägib, kuidas ja millega saame silmadega seotud probleeme ennetada ja lahendada.

Silmade heaks saame ise palju ära teha. Kõlab ilmselt kummaliselt, aga aktiivne igapäevane liikumine mõjutab ka silmi. Seetõttu peaks iga päev vähemalt pool tundi aktiivselt liikuma ning hoidma kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu tasemed normis. Seejuures on oluline ereda päikesega õues toimetades kanda kindlasti ka kvaliteetseid päikeseprille.

Silmahädad kimbutavad sagedamini inimesi, kes teevad igapäevaselt arvutiga tööd või jälgivad mõnel muul põhjusel liiga palju nutiekraani või televiisorit. Silmadele tuleb erinevatest seadmetest regulaarselt puhkust anda ning silmaharjutusi teha — vaadata vaheldumisi kaugele ja lähedale.

Ka toidulaua rikkalikkus mõjutab palju inimese silmade tervist — sellelt võiks leida luteiini, zeaksantiini, beetakarotiini ning antioksüdante ehk A-, E- ja C-vitamiini ning tsinki ja seleeni. Silmale on eriti olulised ained luteiin ja zeaksantiin, mis aitavad silmas neelata sinna suunatud UV-kiirgust. Loetletud antioksüdandid osalevad silma nägemisprotsessis ja aitavad kõrvaldada rakukahjustusi. Kõigi vajalike ainete saamiseks peab igapäevane toit olema mitmekesine ning sisaldama rohkelt erinevaid köögivilju ja marju. Vähemalt kolmel päeval nädalas peaks sööma kvaliteetset kala või võtma täiendavalt oomega-3 rasvhappeid, kus on DHA rasvhappeid vähemalt 250 milligrammi. DHA rasvhapete vähesus toidus võib ühe häirena põhjustada kuiva silma sündroomi. Oluline on ka teada, et vanuse kasvades väheneb toitainete silma jõudmine ja see on silmahädade sagenemise üks põhjuseid.

Spetsiaalseid apteegis müüdavaid silmavitamiine saab soovitada erinevatel puhkudel. Ühelt poolt on need olulised inimestele, kes vaatavad töö tõttu palju arvutiekraani ning kelle silmad väsivad kiirelt. Teisalt on silmavitamiinid soovitatavad eakatele, eriti kui silmanägemine on hakanud hägustuma. Kolmandaks on silmavitamiinid väga tähtsad mitme haiguse põdejatele, näiteks diabeetikutele, aga ka neile, keda kiusab kuiva silma sündroom. Lisaks on silmavitamiinidest abi inimestel, kellel on palju hämaras ja pimedas sõitmist.

Silmadele mõeldud vitamiinid peaksid sisaldama karotenoide ehk luteiini ja zeaksantiini, beetakaroteeni, E-, B- ja C-vitamiine ning foolhapet. Kuna kõiki neid aineid pole võimalik ühte tabletti kokku panna, siis võiks erinevaid preparaate iga kahe-kolme kuu tagant vahetada. Küll peaks iga silmavitamiin sisaldama kindlasti luteiini, mille soovituslik toimiv annus on 10 milligrammi päevas. Silmavitamiinide ravikuur sõltub haiguse tõsidusest ning selles osas võiks nõu pidada kas oma perearsti või apteekriga.