D-vitamiin on rasvas lahustuv ning leidub variantidena D2 ja D3. D3 on meie keha jaoks kõige olulisem. Keha suudab ka ise D-vitamiini toota, kui viibime päikese käes või saades seda toiduga. Keha suudab D-vitamiini ka talletada, kuid olenemata sellest on uuringud näidanud, et vaid 1/3 eurooplastest on kehas piisavas koguses D-vitamiini.

D2 leidub teatud seentes, nagu näiteks kukeseentes. D3 leidub peamiselt rasvases kalas nagu lõhe ja makrell, kuid ka munas ja maksas.
Päevas on täiskasvanutel ja lastel soovitav tarbida 7,5 mikrogrammi D-vitamiini, alla 2-aastastel lastel 10 mikrogrammi nagu ka rasedatel ning imetavatel emadel. Selleks, et saada toidust kätte soovitav kogus, 7,5-10 mikrogrammi D-vitamiini peaks sööma ära kas 50-60 grammi praetud lõhet või 10-14 muna.

Kui soovid vajaliku koguse saada päikeselt, peaksid viibima väljas päikesevalguses keset päeva vähemalt 6-8 minutit, kuid soovitavalt 15-30 minutit ning seda 2-3 korda nädalas. See mõju on meie laiuskraadil aprillist septembrini, kui päikesepaistet on piisavalt.

D-vitamiini peaksid lisaks võtma:

Lapsed: Kuni 2-eluaastani peaksid kõik lapsed tarbima lisa D-vitamiini tilkasid, sest D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti.

Vanemad inimesed: Keha suutlikus toota päikesevalgusest D-vitamiini väheneb vanusega ning paljud vanemad inimesed ei viibi ka piisavalt päeval päikesevalguses.

Tumedanahalised: Paljud tumedanahalised peaksid viibima päikesevalguses pikemat aega, et nende nahk hakkaks tootma D-vitamiini.

Rasedad ning imetavad emad: Vajavad täiendavalt D-vitamiini, et luustik oleks tugev. Lootele võib ema D-vitamiini puudus tähedada lühemat aega emaüsas, madalamat sünnikaalu ning mõju luustiku arengule.

Taimetoitlased: Vajavad talveperioodil lisaannust.

Allikas: expressen.se