Kuid samas ka teisest küljest natukene nukraks.
Teiselt poolt teeb mind kurvaks see, et tunnen, kuidas ma ka ei pingutaks ei ole kaalu langus kerge tulema. Tunnen end oma kehas siiani halvasti ning välja minnes tuleb kurbusehoog peale, kui vaatad kuidas kõht punnitab ees ja puusadel on voldikesed. Ning neid ei ole võimalik varjata.

Olen 23-aastane ja kaalun hetkel 62 kg.
Käisin mõnda aega jõusaalis, kuid kahjuks enam ei saa jätkata seal käimist. Nüüd on käes aprill, ma käin kõndimas ja sõidan rattaga õhtuti 8 kilomeetrise ringi. Pärast lähen koju võimlema.

Oleksin väga õnnelik, kui ma suudaks kaotada kasvõi 3 kilo veel. Kunagi kaalusin 58 kg ja olin selle kaaluga rahul ning tundsin end oma kehas hästi. Tegelikult on kaalunumbrist olulisem aga hoopis see, kui vaid saaks lahti kõhust ja puusadel olevatest voldikestest.

On hea lugeda, kuidas teised on ennast muutnud, kuid ma arvan, et minu üks suurim proovikiviks on toitumine. Olen loobunud magusast, vahel harva söön ma mõne kommi. Enda arvates toitun normaalselt, kuid kahjuks minu keha nii vist ei arva.

Hommikul söön putru ja joon mahla. Lõunaks toorsalatit ja juurde söön kala või sooja suppi ja siis on õhtusöök, kus üritan ka miskit lahjat süüa. Vahepaladeks on puuviljad.

Loodan, et ka mina saan olla nii rõõmus ja uhke ühel päeval nagu need, kes kirjutavad oma edukast kaalulangetusest.

Mare