Jooksujalats jalga ja rajale! Kuus olulist asja, mida jooksmisega alustades teadma pead
1. Alusta soojendusest
Jooksutrenn algab soojendusest. Iga inimene teeb soojendust erinevalt — sõltuvalt sellest, kas ees ootab pikem jooksuring, tehakse kiireid lõike või minnakse võistlema. Algajatele soovitan kindlasti teha 10-15 minutit soojendusharjutusi nagu puusaringid, käteringid, painutused, väljaasted, põlvetõstejooks, sääretõstejooks jne. Kui soojendus vahele jätta, on vigastuste oht suurem, lisaks teed nii liiga südamele. Treeningu lõpus ei tohi unustada lõdvestusharjutusi ja venitusi. Nende mõte on venitada pingsa töö tõttu lühenenud ning kangeks jäänud sääre-, reie-, tuhara-, selja- ja turjalihaseid.
2. Vali õige tempo
Esimesi kordi jooksmas käies on oluline valida õige tempo, millega saad hoida stabiilset pulsi sagedust. Jooksuaeg või -distants ei pea olema pikk, alustada võid ka 15 minutist ja seda iga kord veidi tõsta. Alguses ei tasu seada endale ebareaalseid eesmärke nagu väga pikkade distantside läbimine kolmandal trennikorral, Peamine on leida enda jaoks õige tempo ja tunnetus. Tempo õigsust saad kontrollida lihtsalt — kui saad sõbraga joostes juttu ajada, on kõik hästi!
3. Vali korralik jooksujalats
Jooksujalatsi valik on väga oluline! Et teha enda jaoks ideaalne valik, tuleb jalatsit kindlasti enne ostu proovida. Seo mõlema jalatsi paelad korralikult kinni ja tee poes paar jooksusammu, et sobivust tunnetada. Kindlasti proovi mõlemat jalatsit, kuna inimese jalad ei ole kunagi identsed ja võivad olla erineva suurusega. Sel juhul vali jalanõusid suurema jala numbri järgi, kuna see tagab piisava liikumisruumi. Minu enda viimase aja lemmikud on uued Adidase Ultraboost X-d, mis on lisaks kenale välimusele on väga kerged, istuvad ideaalselt, lasevad jalal hingata ning toetavad naise jalga just sealt, kus vaja.
Õige pehmendusega jooksujalatsid kaitsevad jooksjat maksimaalselt põrutuse eest ja erinevad tehnoloogilised lahendused tagavad jalalaba turvalise suunamise — see aitab vältida vigastusi ka väsinud sammu korral. Soovitan kindlasti küsida alati nõu spordipoe müüjatelt või mõnelt tuttavalt, kes tegeleb rohkem jooksmisega. Rumalaid küsimusi pole olemas!
Lisaks tasub kasutada õigeid jooksusokke, mis vähendavad hõõrdumist ja tagavad treeningul hea enesetunde.
Jooksuriietuse valikul tuleb lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peab olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi jooksmist takistada.
4. Ära piirdu vaid jooksmisega
Kuigi jooksmine mõjub hästi kogu kehale, tasub jooksmisele lisaks teha ka erinevaid harjutusi enne ja pärast jooksu, mis tugevdavad kogu keha ja arendavad jooksutehnikat. Harrastaja võiks jooksmas käia 2-3 korda nädalas, teistel päevadel aga ei tasu samuti liikumist unustada — olgu selleks siis kasvõi jalutamine pere või koeraga.
5. Hea pingete maandamine
Üksi jooksurajal kulgedes on hea võimalus mõelda oma mõtteid, teha plaane või siis hoopis mõtlemine välja lülitada ning jooksule keskenduda. Pärast jooksuringi on mõtted klaarimad ja energiat rohkem!
6. Jooksmine on ülilihtne
Pole vaja muud kui jooksutosse ja –riideid. See on spordiala, mis ei küsi kellaajast ega asukohast — joosta saad nii linnatänavatel kui metsa vahel. Kuigi Eestimaal võib ilm aeg-ajalt alt vedada, ei pea jooksutrenn seepärast ära jääma. Ka veidi uduse või vihmase ilmaga on mõnus joosta, vaja on vaid sobilikke riideid, mis niiskuse ja tuule eest kaitsevad. Jooksmine viib kehast välja mürke ning parandab südame ja ka vaimu tervist.
