Mõte kalorite arvestamise taga on lihtne — söö vähem, kui sa kulutad ja keharasvad kaovad.

Kalorite lugemist laitev seltskond peab seda aga iganenuks. Nende arust ei ole kvaliteetsest toidust võimalik üle süüa. Rasvad ja valgud täidavad kõhu enne, kui on suudetud endale liigselt toitu sisse kühveldada. Lisaks sellele paraneb kvaliteetse toiduga sinu insuliinitundlikkus, mis muudab kehal raskemaks rasvavarude täiendamise.

Kas siin on tõesti veel midagi peidus?
Selles mõttes olen nõus, et teoorias on kalorid sisse versus kalorid välja vettpidav, aga päriselus võiks siia mõne mõõte tõesti juurde tuua. Nagu toidukvaliteet ja üleüldine toitainete tasakaal, mis tagab hea ja täiskõhu tunde ning parandab meie keha ka hormonaalsel tasandil.

Aga tekib küsimus, kumb on siis tähtsam: kas kalorite lugemine või lootmine, et keha suudab ise pidurit panna hetkel, kui toitu hakkab juba ülemäära saama?

Kas tõesti on võimalik põletada rasva kaloreid jälgimata?
Enda ja paljude teiste näitel tunnistan ausalt, et ma ei ole selles 100 protsenti kindel. Ma ei usu, et keha suudab panna õigel hetkel pidurit. Isegi siis, kui oled igas mõttes (nii seest kui ka väljast) terve, tahab sinu keha vaikimisi ikkagi rohkem. Sorry, sõbrad, aga ma suudan täiesti vabalt süüa ära kilo-kaks liha koos pannitäie juurviljadega. Ja niimoodi neli korda päevas.

Olen sellest ka palju varem kirjutanud, et kehale meeldib olla ülekaaluline. Mine tea, millal toit ära võetakse. Sullegi ju meeldivad säästud pangaarvel?

Kaks ühes
Arvan, et parim lahendus on läheneda teemale optimaalselt ja panna kahe koolkonna teooriad kokku. Ehk teisisõnu võtta kasutusele kõik viisid, mis aitavad parandada keha insuliinitundlikkust, ent samas hoida silma peal ka kogustel. Me ei pääse üle ega ümber toiduportsjonite jälgimisest. Loomulikult tuleb tähelepanu pöörata ka toidukvaliteedile.

Allikas: Fitlap