Kuidas iluuisutamist vaadata?

Sel nädalal toimuvad Tallinnas Saku suurhallis Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises. Eesti sportlasi läheb jääle kuus. Üks neist on Jelena Glebova, kes jagab nüüd nõuandeid uisutamise jälgimiseks. Mida tasub saalis või teleka ees istudes siis märgata?

Üksiksõitjate võistlus koosneb lühikavast ja vabakavast. Üks tähtsamaid ja objektiivsemat hindamist võimaldavaid elemente on hüpped. Hüpete eriliike on kuus.

“Kõigil hüpetel on oma baashinne,” ütleb Glebova Eesti Ekspressile antud intervjuus ja loetleb kiirelt:

Forum Cinema näitab uisutamist

Eestis võimalik jälgida suurelt ekraanilt Tallinnas Forum Cinemas kinos Coca-Cola Plaza.

Koostöös ETVga jõuab kinoekraanile kolmel päeval kaks põnevat rahvusvahelist võistlust:

Reedel, 22. jaanuari õhtul jäätantsu vabakava ja

laupäeval, 23. jaanuaril naiste vabakava demonstratsioon.

Pühapäeval 24. jaanuaril on võimalik osa saada aga Iluuisutamise Euroopa Meistrivõistluste pidulikust lõputseremooniast.

“Kõige vähem punkte annab kahekordne axel (3.50), sellele järgneb kolmekordne toeloop (4.40), salchow (4.50), loop ehk rittberger (5), flip (5.50) ja kõige raskemaks hüppeks peetakse lutz’i (6). Hüpped on kas kahe- või kolmekordsed, meesüksiksõitjad teevad ka kolmekordset axel’it ja neljakordseid hüppeid.”

“Tähtsad elemendid on ka spiraalid, piruetid ja sammukombinatsioonid.

Spiraalid on siis tegelikult “pääsukesed”, sõidetakse ühel jalal, teine jalg kas sirgelt taga, üles painutatud ja käega kinni hoitud või siis otsejoones üles tõstetud ja samuti käega kinni hoitud. Hinnete tabelites on kasutusel näiteks sellised lühendid nagu SpSq4, see tähendab spiraalide kombinatsiooni.

Number neli lõpus näitab levelit ehk elemendi raskusastet. Leveleid ehk tasemeid on neli ja neljas annab kõige rohkem punkte. Piruettidest on olemas püstipiruett ehk vint — inglise keeles upright spin, painutuspiruett — layback spin, siis liibeluu — camel spin, madalad istepiruetid — sit spin ja Biellmanni piruett (šveitsi iluuisutaja järgi, kes seda esimesena tegi), kus uisutaja hoiab pea kohale painutatud jalga kahe käega üle pea.”

“Spiraalid peavad olema kaare vahetusega, neid peab tegema nii vasakul kui paremal jalal, otse ja tagurpidi sõites ning need peavad olema raskes positsioonis, mis nõuab lisapainduvust, mitte tavaline “pääsuke”, mida igaüks oskab.

Piruettides tuleb pöörelda nii vasakul kui paremal jalal, näidata kahte rasket positsiooni, võib uisukanti vahetada: kõigepealt pöörelda väliskandil ja siis sisekandil. Kaheksa ringi raskemas positsioonis annab lisaks plusspunkte. Positsioone peab piruetis olema vähemalt neli, maksimumi ei ole ja kombinatsioonipiruett on kokku umbes nelikümmend ringi.”

Loe pikemalt Eesti Ekspressist
Vaata ka võistluste erilehte Delfi Spordis