Liina Randpere soovitused rühmatreeninguga alustajale

Liina Randpere, kes on laiemalt tuntud kui saatejuht ja raadiohääl jõuab oma päevaplaanidesse mahutada veel ühe ameti, nimelt on ta lisaks veel ka rühmatreener. Uurisime Liinalt, kuidas temast treener sai ja millised on tema soovitused inimestele, kes soovivad rühmatreeningutega alustada.

Kuidas Sinust treener sai?

Ma olen koguaeg aktiivne olnud. Juba kooliajal tegelesin ma erinevate treeningutega ja jõudsin proovida nii rahvatantsu kui ka kickboxi ning sinna vahele jäi veel suur hulk erinevaid treeninguid. Kui ma Tallinnasse elama tulin, siis hakkasin ma käima rühmatreeningutes. Mõtlesin alati, et nii tore oleks treener olla, saad ise trenni taha ja lisaks makstakse sulle selle eest veel palka. Ükskord trennis olles kuulsin, et soovijatel on võimalik minna treenerikoolitusele ja nii see lahti läkski. Mul on selline kiiks, et kui ma teen mingit trenni, mis mulle väga meeldib, siis ma tahan seda kohe teistele õpetama hakata.

Inimesed tihti peale kardavad esimest korda trenni minna, arvates, et nad ei saa hakkama. Millised on sinu soovitused algajale treenijale?

Inimesed millegi pärast kardavad treenerid ja esimesel treeningul põgenetakse saali kõige tagumisse nurka. See on väga suur viga, treener ju ei näe sind ja ei saa piisavalt juhendada. Mina soovitan alati treenerile öelda, et tegemist on esimese treeninguga. Ma ise alati jälgin neid inimesi rohkem ja aitan harjutusi õigesti teha. Samuti kardetakse spordiklubides, et teised on kindlasti ilusamad, paremad ja väga heas vormis. Tegelikult on kõik tavalised inimesed, kõik tahavad natuke kaalust alla võtta ja kõik on natuke häbelikud. Trenni tullakse ikka eelkõige treenima, mitte teisi vaatama.

Oluline on, et alustades ei tohiks hulluks minna ja ennast üle pingutada. Algajale piisab täiesti kolmest trennist nädalas. Kindlasti soovitan ma proovida erinevaid stiile. Öeldakse, et kui sa tahad arengut, siis sa pead midagi muutma. See kehtib ka trennide puhul, ainult ühte stiili ja samu harjutusi tehes harjub keha ära ja sa ei arene.

Kui väljas on pime ja külm ning kohe üldse ei tahaks välja minna. Kuidas siis motiveerida ennast trenni minema?

Eks meil kõigil on selliseid päevi, kus parema meelega kodust välja ei läheks. Minu puhul on asi lihtne, ma olen treener ja see on minu töö. Ma ei saa lihtsalt minemata jätta. Üldiselt aga soovitan ma inimestel mõelda selle hea tunde peale, mis sul peale trenni on. Kui sa oled enne trenni väsinud, pea on paks ning energiat ei ole, siis peale trenni on su enesetunne jälle hea. See tunne on iseenesest väga hea motivaator. Või leia treeningkaaslane, kes sind nõrkushetkel tagant utsitab ja vastupidi. Kui aga inimene on haige, siis ma kindlasti ei soovita trenni minna. Sellisel juhul tuleks ennast ilusti terveks ravida ja siis taas treeningutega alustada.