Mai Maser: "Küsimuste tase üllatas mind!"
Doktor Mai Maser on erialalt arst ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent. Toitumistemaatikaga on Maser tegelenud juba üle 20 aasta.
Mai Maser on Eesti Toitumisteaduse Seltsi rajaja ja selle esimene president, lisaks ka Figuurisõprade mentor.
___________________________
K: Kas koolieelikutele on kasulikum leivale määrida ehtsat võid või hoopis neid õlidest toodetud määrdeid, nt eestimaist Voilat ehk hoopis lahjemat määrdejuustu? Kusjuures leiva peale muud(JUUSTU-SINKI-VICIT jne) nad keelduvad panemast. Aitäh!
V: Mida väiksem on laps, seda kiirem on tema areng. Kõige enam energiat annab rasv (9kcal/g). Sel põhjusel sobib lapse võileivale määrimiseks ehtne taluvõi.
K: Minu diagnoos, mis ei pidavat olema haigus, on laktoositalumatus. Kuidas leida tooteid, mida võin kasutada?
Vaegusi põhjustavad nii piim, koor, hapukoor, juust jne. Paljudes toodetes on varjatuna piima või koorepulber ja raske on orienteeruda.
V: Kindlasti sobivad kasutamiseks sel juhul laktoosivabad tooted (hetkel on ka selline piim müügil). Või valida sellised tooteid, millel on madal laktoosisisaldus (näiteks kõvad ja poolkõvad juustud). Hapendatud tooted sobivad ka, kuid hea oleks koguseid jälgida. Ka haiguse puhul võib laktoosi siiskis kasutada, kuid kogused peavad olema tunduvalt väiksemad. Suuremates poodides võib otsida ka HYLA märgiga tooteid.
K: Vitamiin B12 allikaks on valdavalt lihatooted, väidetavalt 5 g maksast saab päevakoguse kätte. Seda leidub aga ka munas, kuigi ma olen kuskilt lugenud, et munas olevat B12 vitamiini organism ei omanda. On see tõsi? Ja kas mitte-lihasööja (ei söö liha ega kala, küll aga piimatooteid) ikka saab toiduga vajaliku B12 koguse kätte, või soovitate seda tablettide näol lisaks tarbida?
V: Parimad allikad on maks, neerud, süda ja punane liha. Vähem, kuid ka siiski olemas on see vitamiin piimatoodetes. Soovitan perearsti juures verenäitu kontrollida ja seejärel on selge, kas peaks vitamiini tablettidena juurde võtma.
K: Minul samuti tegu laktoositalumatusega.Sooviksin Teie arvamust,kas võiksin minna Tartu Biokliinikusse toidutaluvuse testi tegema?
V: Jah, võite testida end seal. Kuid sama vastuse saate end allergloogi juures testides.
K: Olen hädas kandidoosiga. Alles hiljuti sain sellest aru, leidsin sellekohase artikli ning tundsin seal ära ennast, kõik sümptomid viitavad sellele. /---/ nüüd soovikski teada, et kuidas oleks mul võimalik toituda nii, et pärmseen tagasi tõmbuks,kuid ennast viimse piirini piitsutama ei peaks, kuidas teha kompromissi? ja kas mõni toidulisand aitaks paranemisele kaasa (nt Dida) ja kas mul oleks üldse mõtet seda võtta? ja kas see lisand aitaks mingil määral ka suukandidoosi vastu? ning veel — kas rohelist teed võib juua? sest musta teed vist ei tohtinud. Aitäh.
V: Soovitan paralleelselt keelatud toitude nimekirjale teha nimekiri ka sellistest toitudest, mida TOHIB süüa. Nii on psühholoogiselt kergem reageerida. Abiks on veel ka puhas lihas, koorikleib, täisteratooted ja näiteks juuretisega tehtud sepik, joogiks nõmmliiva- ja koirohutee, lisaks veel ka küüslauk, Citrosept, hapupiimatooted (jogurt, keefir jt).
K: Missuguste firmade lihatooted on valmistatud ilma maitsetugevdajateta? Valmistan peaaegu kogu toidu ise, kuna ei julge kulinaariatooteid ja sinke-vorste lisainete pärast süüa. Vahel tahaks lihtsamalt hakkama saada, aga praegusest heast tervisest, millest võib ilma jääda, hakkab kahju.
V: Maitsetugevdaja naatriumglutamaat ei ole niivõrd tervist kahjustav kui hoopis isu tõstev (mis võib viia lõpuks ülekaaluni — toim.) Kuna meil ei ole seni muudetud toidukaupade märgistamise reegleid, siis puuduvad kaupadel sellekohased märked. Maitsetugevdajateta liha on meil siiski ka müügil, näiteks mõned Rakvere tooted. Soovitan osta ehtsat ja puhast liha ning sellest ise algusest lõpuni roogi valmistada (näiteks küpsetuskotis või ahjupotis) ja ka ise marineerida, mida juba palju tegema on hakatud.
K: Kas kõik süsivesikud, mis piimatoodetes leiduvad, tulenevad suhkrutest? Miks lisatakse piimatoodetele nii palju suhkrut ja samas reklaamitakse neid kui ülitervislikke toiduaineid?
V: Jah, piimas on piimasuhkur ehk laktoos. Tõepoolest, miks lisatakse nii palju suhkrut? Tervislikud on need tooted siiski ka, sest suhkrut ja rasva on meil samuti vaja. Seetõttu tuleb koguseid jälgida.
K: Analüütilise keemia konverents, Pittcon’i materjalide ja ülilühikeste röntgenimpulssidega tehtavate uurimistele tuginedes selgub, et inimeste arusaamine toiduahelas olevatest protsessidest on üimalt primitiivne. Kas on Eestis REAALSELT ka kasu olnud Varian ja Perkin-Elmer ja teiste firmade aparatuurist, toiduks kasutatava materjali analüüsidest (kahjulikkus organismile)?
V: Kasu on veel tänasel päeval raske hinnata kuna uurimine on üks asi ja tulemuste reaalne kasutamine teine asi.
K: Palun, kas ökopoodides müüdav toidukaup on oma koostiselt usaldusväärsem kui tavapoodides? Aitäh.
V: Pettureid võib olla igal pool, kuid ökomärgistusega tooteid soovitan usaldada, sest seda märki ei pälvita niisama ja märgi väär kasutamine toob tootjale väga rängad trahvid kaela.
K: Mul on pidurdamatu söögiisu, absoluutne suutmatus “ei” öelda. /---/
V: Uskuge, sama probleem on nii mõnelgi peale teie. Sellega toime tulla on pikk tee ja osaliselt katsetaminegi. Viimasel ajal on ka geneetilisi põhjuseid peetud olulisekd. Kuid geneetiline eelsoodumus tähendab seda, et endaga tulebki pidevalt rohkem vaeva näha. Mõned soovitused, mis tõenäoliselt ei ole teile uudiseks.
- Kui ainevahetus ehk metabolism on muutunud, siis kulub pikk aega (aasta ja rohkemgi) hoolikaks soovitustest kinnipidamiseks enne kui tulemusi hakkab nägema.
- Mitmekülgne toiduvalik — igast toidugrupist süüa iga päev 1
- Söögiaegadest kinnipidamine ja päevas 5 toidukorda. Süüa kindlasti laua ääres
- Söögiaega lükata edasi vee joomisega.
- Liikuda palju, teha spordialavalik vastavalt individuaalsusele.
- Kindlasti piirata suhkrut, rasva ja soola. Rasvane ja magus toit on kõige suurem ohjeldamatu söömine stiimul.
K: Olen mures oma õhtuste magusa isuga,kuna olen 2 astme diabeet,kas on mingeid raviteesid,mis nagu pärsivad magusa nälga.
V: Soovitan juua soojana või külmana vett, millele on lisatud sidruni- või greibilõike ja melissi.
K: küsimus selline, et olen lugenud, et kartul ei ole meile kasulik toiduaine ja nn. tühi toit. Kas kartulis on ka meile vajalikke aineid ja kas seda siis on tervislik süüa või mitte? Tihti mõtlen, et kas peaks valima valge riisi või kartuli? Kumba võiks eelistada?
V: Kartul on oluline energia- ehk süsivesikute allikas. Seda ei maksa karta. 100 gr keedetud kartulit annab vähem energiat kui 100 gr keedetud riisi. Vahe on ka selles kas sööme külma või sooja kartulit. Näiteks soe kartul tõstab kiiremini veresuhkrut kui külm kartul.
K: Sooviksin loobuda liha söömisest (mitte hakata taimetoitlaseks aga loobuksin kõikidest lihadest peale kala), siis millest ma peaksin alustama. Mõtlen, et mida ma peaksin esimesena uurima ja kust saaks parimat infot selle kohta? Oleksin vastu eest väga tänulik!
V: Enne, kui lõplikult otsustate, soovitan lugeda Mihkel Zilmeri raamatut “Normaalne söömine”. Loomne valk on organismile siiski vajalik. Kuid kui te nii siiski soovite, siis soovitan süüa rohkelt kaunvilju ja kala ning muna. Ärge loobuge ka piimatoodetest.
K: Mul on nii, et võin lõpmatuseni süüa. Kõht on juba punnis ja tais, aga aju nõuab veel toitu. miks? Öelge, mis toit on selline, ust saab katte pea kõik vajalikud ained organismile?
V: Sellist toitu kahjuks ei olegi. Mis puutub aga söömisse ja kehakaalu, siis soovitan vaadata eespool samale murele antud vastust.
K: Sooviksin teadlase isiklikku arvamust nn. india mereriisist.
V: Kaasaegses läänemeditsiinis ei ole nende seente toimet meie organismile uuritud. Idamaade meditsiini loeb seda jooki aga tervistavaks.
Mulle isiklikult toodi seda riisi just hiljuti. Nüüd soojade ilmadega jõin — hea hapu jook tuli. Usun, et halba see tervisele ei tee. Kui aga retseptuuri järgi teha, siis soovitan suhkrut kääritamiseks lisada mitte rohkem kui 2 tl suhkrut (soovitus on kuni 3 spl!).
K: Minul diagnoosis nahaarst Rosacea. Seda haigust kontrolli all hoida õnnestub ainult dieediga. /---/ Küsimus kelle poole ma peaksin pöörduma ,et ma oleksin kindel ,et selline dieet ei ole enesehävituslik ,sest ega need poes müüdavad rohelised salati materjalid ei ole ju pestitsiidide vabad.Terve talv neid sisse süües võib oma organismi ju veel rohkem saasta kuhjata?
V: Soovitan kindlasti rääkida pikemalt oma nahaarstiga. Lisaks soovitan lugeda Margo Marrone raamatut “Loodusapteek”, seal on pikemalt juttu nii haigusest (eesti keeles Rosaatsea) kui ka seespidisest nahahooldusest.
V: Isu talutsutamisest on juba eelnevalt juttu. Kuus märksõna on heaks alguseks. Soovin edu!
K: Mind huvitab glükeemiline indeks ja -koormus. saan aru, et toiduaine võib olla kõrge GI aga madala GK-ga,mis teeb ta siiski tervislikuks — kuid millised toiduained seda on? Lisaks — millised riisi ja kartulisordid on madala tärklisesisalduse ja madala GI/GK-ga?
V: Glükeemiline indeks ei ole väga täpne näitaja. Soovitan lugeda Tiiu Liebert raamatut “Toitumine: müüdid ja tegelikkus”
K: Miks pooldavad nii paljud ikkagi Atkinsi dieeti?
V: Mina isiklikult ei poolda ühtegi alternatiivset dieeti. Soovitan jälle lugeda: “Eesti toidu- ja toitumissoovitused” või www.terviseinfo.ee
K: Miks on küllastunud rasvad ja kolesterool toidus halvad, kuigi valdav osa uurimusi näitab, et viimased ei mõjuta või mõjutavad heas suunas kehakaalu, vererõhku, veresoonte lupjumist ja verekolesterooli? Korralikult tehtud teaduslikest uurimustest tean mina ainult paari, milles leiti küllastunud rasvade vähene kahjulikkus, ülejäänud leiavad vastupidist. Kuna endal oli probleeme nisutoodetega, siis suurendasin oluliselt just (põhiliselt küllastunud) rasvade osakaalu ja verekolesteroolinäitajadki paranesid väga headeks (eriti just triglütseriidid ja HDL). Ainukesed halvad küllastunud rasvad on minu teada transrasvad. Kolesterooli koha pealt näiteks munad mõjuvad samuti vererasvadele hoopistükkis hästi.
V: Küllastunud rasvad peaksid andam 10% rasvadest saadavast energiast. Vaja on meil ju nii kolesterooli kui ka küllastunud rasvu.
K: Miks soovitatakse jäigalt süsivesikute, rasvade ja valku vahekorda 55/30/15, kuigi maailmas on väga hea tervise juures rahvaid (ilma tüüpiliste eestlasi kimbutavate haigusteta), kelle menüü toitainete protsendid varieeruvad meie soovitustest oluliselt. Kas poleks parem soovitada süüa lihtsalt töötlemata mitmekesist terviktoitu?
V: Igal kontinendil ja suuremal riigil on oma toidusoovitused. Meie omad ühtivad põhjamaade soovitustega ja on meie kliimat arvestades tervisele kõige soodsamad.
K: Kui räägitakse suhkrust/sahharoosist, siis Eesti ka toitumisteadlased räägivad, et suhkrust ei pea loobuma, lihtsalt seda peaks sööma vähe, nii 3-5% saadavast toiduenergiast. Kui nüüd natuke arvutada, et 3% 2000 kalorist on 60kalorit, ehk 15gr sahharoosi. Arvestades, et püramiid soovitab süüa puuvilju ja leivatooteid (millele on enamasti lisatud suhkrut) kumbagi 2 portsjonit päevas, siis jääbki järgi umbes 5gr. Sellest tulenevalt ju tegelikult ei saa süüa maiustusi, ega kooke (või kui, siis üks komm või lusikatäis kooki päevas või lusikatäis suhkrut ühele kohvile). Miks ei öelda siis konkreetselt, et magusat ja suhkrut on soovitatav mitte tarvitada, vaid keerutatakse lausega, et tuleks piirata?
V: Tarvitamist keelata ei ole mõtet, piiramine on just see õige suhtumine. Sest paljudes toitudes on suhkur nö peidetud kujul, näiteks leib, piim ja puuvili. Püramiidis toodud kogused on toidusoovitustele. Rafineeritud suhkru kogus ei tohi ületada 10% suhkrutest saadavast energiast.
K: Kas keegi oskab soovitada arsti (reaalset inimest, mitte lihtsalt endogrinoloogi või nii edasi), kes viitsiks ja tahaks välja selgitada, mida ma teen valesti. Mitte ei soovita mul õhtuti looduses jalutada, kui ma olen talle öelnud, et ma võimlen hommikuti õues. Minu KMI 43, kehakaal tõuseb hoolimata tervislikust toidust (täistera, juurikad, 2000kcal päevas ehkki kaalukad soovitavad minu kehakaalu juures 2400, minu kehakaalu ja vanuse juures on minu PAV 1943kcal) 6 kg aastas juba viimase 11 aastat (juurde võtnud 66 kg). Une probleemid, õhtuks nii väsinud,et sõrme liigutuse peale tuleb tunne, et süda lakkab töötamast ja lisaks veel stress eelnenust. Oleksin tõesti väga tänulik, kui selline inimene Eestis leiduks. Uskuge, olen asjaga tegelenud sügavuti ja üldine jutt, et liigu rohkem ja söö tervislikumalt, enam ei aita vaid teeb tigedaks. Ilmselt on kusagil mingi väike asi, mis jääb kahe-silma-vahele ja see otsustab kõik. Aga ma ei oska seda leida.
V: Reaalne inimene on teie perearst. Tema oskab sellise probleemi puhul suunata just õige arsti juurde.
K: Kanepi külmpress õli on kasulik süüa, kanepijahu on tervisele hea ja isegi kanepilehti on mõnus krõmpsutada. Kas kanepi õisi ka kuidagi süüa saab?
V: Õitest võib teed teha. Müüakse isegi kanepiõitest jääteed. Huvitavat lugemist teemal leiab internetist, nimelt on Aune Altmets kirjutanud 2006 aastal oma bakalaureuse töö teemal “Harilik kanep kui ravimtaim”.
K: Kas on soovitav süüa hommikuks mannaputru? Olen lugenud, et pudru söömine hommikul on tervislik, aga kas see kehtib kõikide putrude puhul?
V: Kui panna teraviljpudrud kõik tervislikkuse pingeritta, siis mannapuder jääb kõige viimaseks, sest see imendub kõige kiiremini. Manna on ju nisujahust.
K: Kas soovitaksite kalamaksaõli tarbida? Kui, siis kas iga päev?
V: Soovitan süüa 1-2 korda nädalas kala, kuna sealt saab ka valke ja mineraale ning väga heas kombinatsioonis. Kui just kala ei armasta, siis tuleb õli võtta. Kuid kindlasti mitte iga päev, eriti haiguse korral.
Kas soovitate Role dieeti kui tervislikult kaalualandamisviisi? Teed vereanalüüsitesti — saad teada mida tohib süüa, mida mitte.
V: soovitan vaadata eelnevalt Atkinsi dieedi teemal antud vastust.
K: Te juhatate Tartus Figuurisõprade rühma, seoses sellega on mul küsimusi. Kas I tüüpi diabeedik sobib figuurisõprade rühma, kaalu oleks vaja langetada 17 kg. Endal pealehakkamist ei ole, kuid ei tea, kas tasub maksta nii suurt raha liitumise eest, kui ma pole kindel, kas sellest ka kasu on.
V: sobib. Kindlasti arvestatakse ka teie haigusega.
K: Sooviksin teada kumb on kasulikum: kas vee joomine enne sööki, söögi ajal või pärast sööki. Olen kuulnud väidet, mille kohaselt söögi ajal vee joomine ei pidavat olema kasulik. Tänan.
V: Pole vahet, küsimus on koguses. Kui enne sööki, siis see täidab magu ja toidule jääb vähem ruumi. Söögi ajal soovitan juua väikestest kogustes lonksude kaupa ja vastavalt soovile.
K: Kui on soov oma menüüd korrastada, siis kummast kahjulikumast enne alustada, kas rasvade või magusa piiramist ehk kumb organismi rohkem laastab, kas liiga palju rasvast või liiga palju magusat?
V: Eriti halb on magus ja rasvane koos, näiteks viini saiakesed. Samas on rasv ja magus mõlemad isuparandajad ja tekitavad soovi juurde võtta ning üle süüa. Seega soovitan mõlemat korraga piirama hakata.
K: Iga hommik tarbin linaseemneid (ca 1spl seemnetele kallan 40kraadist vett ja lasen liguneda ca 1 tund ja siis joon selle ära). See on mu seedimist väga parandanud. Kas vastab tõele et see tekitab sinihapet ja see on mulle kahjulik, või on see kahjulikkus marginaalselt väike?
V: Selma Teesalu raamatus “Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas” on pikemalt linaseemnetest ja nende kasulikkusest juttu.
K: Mul on tööpäeva õhtuti väga suure toidukoguse isu(töö ei ole füüsiline, aga on stressirikas). Hommikul ja lõunal seda probleemi pole, aga õhtul ma kohe PEAN 3 taldrikutäit sööma — muidu jääb magu tühjaks ja täiskõhutunnet ei teki. Kas see võib olla toitumishäire? Äkki on asi psühholoogiline?
V: Tõenäoliselt on tegemist psühholoogilise probleemiga. Abiks on eelpool juba toodud kuus punkti. Nendest on hea alustada. Soovin edu!
K: Kui pean dieeti, või soovin kaalu langetada, kas toitumise kohapealt TÕESTI tohiks süüa ühe toidukorra ajal väherasvaseid ja vähese kalorsusega toite niipalju kui mahub, nagu nt Kaalujälgija lubab — nt mingit kerget salatit söön korraga 2liitrit ja kõrvale ca 8 suurt keedukartulit?
V: Normaalsesse makku ei mahu nii palju toitu. Kuid — kui on soov kaalu langetada, siis on mõistlik süüa vähe korraga ja vähemalt viis korda päevas.
K: Mis lisaaine on letsitiin ja eriti sojaletsitiin?
Miks on viimasel ajal on toimunud (soja)letsitiini hüppeline tõus väga paljudes toiduainetes? Kes peab Eestis kontrollima, et sojatooted poleks geenmuundatud? Kas mul on tarbijana õigust nõuda geenmuundatud toiduainete (s.h. soja)märgistamist?
V: Letsitiin on fosfolipiid s.t. rasva ja fosfori ühend ja looduslikult esineb see näiteks munakollases, võis ja maksas. Taimedes näiteks sojas, kaunviljades, idanditest, pähklites jne. Letsitiin on emulgeeriva toimega ja nii kasutatakse toiduainetetööstuses sageli rohkem taimset ehk sojaletsitiini. Et asendada muna, nii on tootel mh madalam hind. Eriti palju kasutatakse soijaletsitiini light-toodetes.
Kontrolli ja märke kohta võin öelda, et minu andmetel on märgistamisenõue olemas ja imporditud toiduaineid kontrollib tarbijakaitseamet ja tervisekaitseinspektsioon.
K: Toit jaotub nagu keemiatabel, aluselised happelised ja leelised, mida millega võib koos süüa ja mida mitte. Kust oleks võimalik saada ka erinevatesse rühmadesse kuuluvate toitainete nimekirja. Küsimus ajendatud tervislikust toitumisest, et vastu panna haigustele.
V: Soovitan lugeda Robert O. Youngi raamatut “pH IME”.
K: Küsimus suhkruhaiguse kohta. Suhkruhaigus diagnoositakse veresuhkru järgi, kui käib korduvalt üle 200 mg/dl. Kõrge veresuhkur tekitab seejärel erinevaid komplikatsioone, kahjustusi silmadele, närvidele, neerudele ja teistele organitele. Aga mis ajab veresuhkru kõrgele? Süsivesikud. Kui süsivesikuid ei söö, ei liigu veresuhkur, järelikult ei ole diabeedi sümptomeid, järelikult saab elada normaalset elu! Kas teie soovitate diabeetikutele madalate süsivesikutega dieeti? Kui ei siis miks?
V: Kõik toitained imenduvad verre, ning veresuhkru ajavad kõrgeks süsivesikud. Kuid probleem on selles, et suhkruhaige veresuhkru tase ei lange enam normaalsele tasemele. Samas on süsivesikud organismile vajalikud kui põhiline energia allikas. Ja seepärast on vaja süsivesikuid piirata ja vajadusel võtta ka ravimeid juurde.
K: Kas see on tõsi, et kuigi ma praeguses vanuses (ma olen 17) palju süües juurde ei võta, siis see kunagi 30’nendates eluaastates muutub?
V: Aastatega ainevahetus aeglustub ja toidukogused peavad seega muutuma.
K: Miks mõni inimene ei võta palju/ rasvaseid toite süües juurde? Kas asi on liikumises (kuna ma liigun palju) või kiires ainevahetuses või hoopis “väikses kondis”?
V: Energia saamise ja kulutamise vahel peab olema tasakaal.
K: Miks ma võtan talvel umbes 4kg juurde ja suvel 4kg jälle alla (toitumisharjumused ju ei muutu)? Küsin seda sellepärast, et kaalujälgijatele öeldakse, et liikumine ja trenni tegemine ei aita, kui toitumisharjumused on samad.
V: Inimene on nagu karu — valmistub talveuneks ja kogub nii sügisel varusid. Talvel aeglustub ka meie ainevahetus, seda soodustavad meie lühikesed päevad ja pimedus.
K: Mida arvate tatradieedist? Muidugi on tähtis täisväärtuslik toitumine, aga näiteks kolm päeva seda pidada? Võib-olla on mõni tatradieet, mis lubab süüa piiratud kogustes ka muid toite?
V: Kuigi tatar on väga hea, siis ainult seda süüa ei ole õige. Mina pooldan mitmekülgset toitumist.
K: Kas 1-2 päeva nädalas mahlapaastu pidada on tervislik?
V: Kui paastuda, siis seda võiks täiskasvanuna teha ja mitte varem. Korraga vaid 1 päeva kaupa ja kord kuus. See on minu arvamus.
K: Kas toores sibul võib tekitada kõhupuhitust?
V: Jah, sibul on ärritava toimega ja võib tõesti gaase tekitada.
K: Olen kuulnud, et mida kauem sa peale trenni ei söö seda rohkem kaloreid kulutad. Olen ka kuulnud, et tuleks kohe peale trenni süüa, muidu hakkab keha musklitest energiat võtma. Mida teie arvate, kui kaua peale trenni tuleks süüa, kui eesmärk on kaalukaotus (mitte musklite arvelt).
V: Teie küsimust arvestades eeldan, et käite jõusaalis. Seega soovitan konsulteerida treeneriga.
K: Sooviksin teada, miks promotakse pidevalt piima ja erinevate piimatoodete tarbimist, kui on teada et need ei ole paljudele tervislikud (toidutalumatus, varjatud allergiad,jne). ise lõpetasin igasuguste piimatoodete tarbimise ja enesetunne on tunduvalt parem ja igasugune “pundunud” ja “paistes” olek on kadunud. ja jutt kaltsiumi puudujäägist ei ole minu jaoks veenev — seda saab ka mujalt kui piimatoodetest. Ehk siis — miks ei ole adekvaatset ja tasakaalustatud infot erinevate toidugruppide kohta?
V: Piim on parim täisväärtusliku valgu allikas. Jah, kaltsiumi saab ka kalast ja köögiviljast, kuid piimast ja piimatoodetest imendub ka kaltsium kõige paremini. Kahjuks on mõnedel täiskasvanutel laktoositalumatust, ja lastel esineb valguallergiat. Ometigi on piim kasulik ja paljudele ei tekita see ebameeldivat nö paistes olekut. Laktoositalumatusest rääkisin eespool juba pikemalt. Toidu kohta saab lähemalt lugeda www.tai.ee, www.terviseinfo.ee.
K: Olen kuulnud, et valke ja rasvu ei tohi koos süsivesikutega süüa, sest need seedivad kauem ja selle ajaga lähevad süsivesikud sul kõhus roiskuma. Kuid alles hiljuti lugesin, et see ei tee meie kehadele halba, kuna oleme just niiviisi kogu aeg söönud ja meie kehad ja seedesüsteem on sellega harjunud. Mis on siis tõsi?
V: Süsivesikud imenduvad kõige kiiremini. Valk imendub aeglaselt ja rasvad imenduvad siis kui sapp lisandub.
Tervislikult toitudes tasub järgida taldriku-reeglit: pool on köögivili, veerand on kartul/makaron/riis ja veerand on loomne valk (liha/kala/muna).
K: Viimasel ajal on pärast söömist kõhus alati meeletu ebamugavustunne..mitte kohe pärast söömist, vaid umbes paar tundi hiljem. Tundub, et tekivad kõhugaasid, (millest enamik väljub pärast söömist suu kaudu millegipärast). Täpselt muidugi ei tea milles asi. Õudne piin on üldse midagi süüa. Ja muideks selle ebamugavustunde vaigistab uus kogus toitu, alati kui seda tunnen, tahan kohe veel süüa, aga abi on uuesti söömisest ainult pooleks tunniks ja siis tuleb veel hullemini see tunne tagasi.
V: palun pöörduge kiiresti arsti poole, perearst oskab soovitada vajadusel ka spetsialisti abi.
K: Olen sportlike eluviisidega noor tüdruk, kehakaaluga probleeme pole, kuid viimasel aastal on hakanud kõhu peale rasva kogunema. Reied ja tagumik on täiesti norm, lihases jne. Aga kõhule tekkiv polster häirib. Et ka kõhulihased välja paistaksid, pean oma toitumist muutma? Mis viisil saada kõhule kogunevast rasvast lahti?
Teiseks olen pidevalt õhtuti hädas kõhugaasidega. Eriti lööb ebamugavustunne välja seltskonnas olles — kas keha talub kuidagi pinget?
V: Soovitan liikuda ja toituda mitmekülgeselt. Juua palju vett. Loe palun ka eelnevaid vastuseid samal teemal. Kui on toidusedel korras, siis peaks ka gaasivalud kaduma.
K: Kas on õige, et kala ja piim ei sobi kokku ühel söögikorral? Milliseid kokkusobimatuid paare on veel?
V: Toitumises nagu ka näiteks religioonis on erinevaid suundi. Mina pooldan tasakaalustatud, tervislikku ja mitmekülgset toitumist. Ei ole keelatud ega kokkusobimatud toiduained, on vaid valesti valitud kogused.
K: Kuskohalt leida nõuka-aegseid toidunorme lisaainete ja väetiste sisalduse kohta?
V: Soovitan raamatukogust küsida.
K: Kas minul tarbijana on võimalus saata mõnda kahtlast toiduainet ekspertiisi? Kui kallis see võiks olla?
V: Soovitan küsida otse tarbijakaitseametist. Nemad oskavad täpsustada.
K: Kas roheline tee sisaldab samapalju kofeiini kui must tee ja kohv?
V: Tees on kofeiini 10-50 mg ja kohvis on ligi poole rohkem kofeiini.
K: Mul on probleem peanahaga. Olen sellega juba aastaid käinud perearsti juures ning omaalgatuslikult kahe erineva nahaarsti juures. Kõik ütlevad, et peanahk on terve ning üleüldiselt olen ma ka väga terve inimene. Ometigi tuleb mul iga päev kümmekond poolesentimeetrist valget paksu tükki peast ning kogu peanahk pidevalt sügeleb. Osad kohad on punased ning seltskonnas istuda ei julge, kuna juukseid on paari aastaga nii palju välja langenud, et peanaha probleemid oleks istudes teistelegi näha. Mulle tehti ka kõikvõimalikud toidutalumatuse ja vitamiinipuuduste testid. Kõik oli OK. Samas sain viimasel nahaarsti külastusel niipalju targemaks, et viga on toitumises. Enda arust toitun tervislikult. Kuna ma ei ole eriline liha-kartuli-kastme sõber, siis söön väga palju salateid. Samuti tumedat šokolaadi :). Joon tavaliselt värskelt pressitud apelsini mahla või rohelist teed. Aga ma ei suuda välja mõelda, mis vitamiinidest võiks mul puudust olla. Lihatooteid ma täielikult ei väldi. Aeg ajalt söön, ning siis ka puhast liha mitte viinereid.
V: Niimoodi veebi kaudu nõu anda on pisut keeruline. Soovitan otsida abi siiski ennekõike oma nahaarstilt, sest tema teab teie haiguslugu. Võimalusel küsige nõu ka juuksurilt.
K: Olen mees, 60 a, liikumispuue, istuv töö, 3 aastat tagasi infarkt, siis suitsetamise mahajätmine ja lisandus 20 kg. Nüüd on kuri karjas, kõigeks valmis, et vabaneda liigsetest kilodest. Kas Tallinnas ka vastu võtate nõustamiseks, tasuliseks või oskate kedagi soovitada Tallinnas.
V: Tallinnas on Eesti Diabeedikeskus OÜ / Kaalukabinet, Sütiste tee 17 ja Tartu Ülikooli Androloogia Keskus Tallinnas, Gonsiori 3. Neis mõlemas võtab vastu toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejev.
K: Kuidas saaks uurida kas mul on gluteeni talumatus või mitte?
V: Soovitan pöörduda perearsti poole, kes suunab uuringutele.
K: Mul on kõrgenenud suhkrutase veres ja piiran seetõttu oma toidulauda päris palju- ei söö magusat ning ei taha ka liha ja piimatooteid, sest tekitavad gaase. Aga kehakaalu on vähevõitu ja tahaks natuke kilosid juurde. Mida peaksin tegema?
V: võtke menüüsse teraviljapudrud, muna ja kala. Jälgige endiselt mitmekülgsust.
K: Kas tselluliit tekkib toidus olevatest lisa- ja säilitusainetest, millega keha midagi pihta ei oska hakata? Kas toitumise abil on võimalik seda ka vähendada? (liigun ja ei ole eriti ülekaaluline — 172cm ja 67kg)
V: Toitumine ja toiduvalik tuleb kindlasti korda seada. Kindlasti piirata magusat ja rasvast ning liikumist jätkata. Kõige tervislikum on kodus valmistatud toit — nii soolane kui magus.
K: Pärast iga söögikorda hakkab magu/kõht valutama, kas asi võib olla eelnevas näljas olemises või miskis muus?
V: Süüa tuleb korrapäraselt ja vähe korraga. Sööge rahulikult ja keskenduge tegevusele.
K: Kui ohtlikud on tegelikult e-ained? Minu ema arvab, et just e-ainete pärast on ta lapsed koguaeg väsinud ja nõrgad. Põhimõtteliselt ajab ta kõik hädad e-ainete kaela. On see põhjendatud? Kevadväsimus on ka e-ainete süü, absoluutselt kõik. Palun öelge oma lühike ja kindel seisukoht e-ainete kohta. Võib-olla rahuneb mu ema natuke maha.
V: E-ained olid olemas ka nõukogude ajal, siis neist lihtsalt ei räägitud ega märgitud pakenditele. e-ainete eesmärk on parandada toidu välimust, lõhna, tekstuuri jne. Kogused ei ole kunagi liiga suured ja need on kontrollitud. Uuemad e-ained (asovärvid näiteks) on lastele meeldivates maiustustes-jookides. Oht on, et kui neid tooteid kokku liiga palju süüa, siis võib e-ainete kogus ületada organismis lubatud normi. Seega — e-ainetega tooteid tohib soovi korral tarbida, kuid alati ikka mõõdukalt.
K: Mis on varjatud toidutalumatus ja toitumishäire? Kuidas need avalduvad? Kuigi jälgin rangelt mida söön ei lange kolesterool ja rasvaprotsent, miks? Kas on Tallinnas spetsialisti kellelt abi saaks?
V: Täpsemad vastused leiad veebilehelt www.toitumine.ee. Tallinna spetsialistist oli eespool juttu.
K: Kas oleks mõni nõuanne kõhukinnisuse kohta. Joon küll palju kefiiri ja tarbin jogurteid ja teraleiba, aga ikkagi kipub kinni olema. Töö on väga liikuv ja füüsiline. Mida vöiks igapäevaselt süüa, mis parandaks olukorda. Olen 48-aastane, varem kui suitsetasin, oli kõht korras, nüüd pole teinud pool aastat ja hakkab tunda andma kõhukinnisus.
V: Soovitan alustada kindlasti päeva klaasi veega, vahetult pärast ärkamist. Hommikusöögiks võiks olla kiududerikas puder. Regulaarne veejoomine peaks päevas läbiv olema, koguses kuni 1,5 liitrit. Jogurtid-keefir on hea valik, lisaks süüa kindlasti köögivilju iga päev — pool kogusest toorelt ja pool keedetult või hautatult. Praegu soovitan süüa ka rabarberit. Muidu ka musti ploome.
K: Kuidas siis on? Kas süsivesikuid (makaronid, sai, leib) on hea süüa või mitte?
V: Toitainete vahekorrast tuleb kinni pidada: süsivesikuid 55-60%, rasva 30 ja valku 15%. Lisaks tuleb süüa muidugi ka köögivilja. Ja kala ja muud tervislikku.
K: Viimasel ajal on palju kõne all olnud kõikvõimalikud E-ained. Poes ei leidu tegelikult ühtegi toiduainet, mis oleks täiesti e-vaba. Samas öeldakse, et inimese tervis on sõltuv sellest, kui palju “e”-sid ta sisse sööb…
Kas see on teema, mille üle mõelda ja mille pärast muret tunda? Või on see meedias üle paisutatud? Milline oleks lühiülevaade, milliseid e-aineid ikkagi peaks kindlasti vältima ja millised mitte?
V: Soovitan vältida e-aineid numbriga 100-200 (asovärvid)
K: Tahaksin küsida veejoomise kohta — viimasel ajal on propageeritud sagedast joomist ja paljud käivadki, veepudel kogu aeg näpus. Kas see on tõesti tervislik?
V: Usun, et noortel on see praegu tõesti ka moeasi. Kuid veejoomine on tervislik, soovitavaks peetakse et toidu ja joogiga saaks inimene umbes 35 ml vett. ehk siis 70 kg kaaluv inimene võiks päevas juua umbes 2,5 liitrit vett.
Naistekas tänab kõiki lugejaid, küsijaid ja doktor Mai Maserit põhjalike vastuste eest.
