Olles varasemalt veidi nuusutanud joogahõngu, teadsin vaid aimata, mis mind ees ootab. Pärale jõudes tervitas mind Jocke Salokorpi, Tallinna Ashtanga joogakooli karismaatiline õpetaja ja juhtfiguur. Tundsin end vaatamata ootusärevusele ja elevusele väga koduselt ja rahulikult, aga ka põnevust jagus küllaga. Joogapaik (sanskriti keeles Shala) asub Koidu tänaval, sealne atmosfäär on hubane ja julgustav. Õpetaja palus mul võtta matt ning osutas seejärel mind oma käe järgi paika.

Kõige algus ja kõige olulisem joogatunnis on hingamine. Nõnda alustasin ma sügavast Ujjayi hingamisest, mis meenutab merekohina heli. Seejärel päikesetervitus, mida kordasin viis korda. Nõnda kinnistub liikumine nii mõtte- kui ka lihasmällu. Seejärel proovisin erinevaid aasanaid (sanskriti keeles asendid), mis on Ashtanga joogas alati kindla süsteemi järgi järjestatud. Need panid kogu mu kere pingutusest värisema ning tundusid väga füüsilised ja tõhusad.

Jõudnud oma harjutuste ja asenditega umbes keskpunkti, ütles õpetaja ees mitu korda “samastitihi” ning mina ei mõistnud, mida see tähendab. Mõne aja möödudes, kui märkasin, et kõik seisavad mati eesmises otsas, käed palveasendis (ja mina ikka veel olin kohmakas ja kohmetu), siis hakkasin taipama. Mantraaeg. Muidugi oli mul veidi naljakas olla, sest ei teadnud “laulusõnu”, et kaasa laulda, öelda, loitsida, manada. See teadmatus tekitas minus suurt huvi ja koju minnes otsisin kohe välja lausutud mantra ja kuulasin mitu korda, lõpuks õppisin ka selgeks.

Kui olin oma füüsilised harjutused lõpule viinud, ootas ees kõige meeldivam osa — lõpulõdvestus. Ashtanga jooga süsteem põhineb väga kindlal väljatöötatud süsteemil. Alguseseeria: päikesetervitused; keskseeria koosneb erinevatest asenditest, olenevalt igaühe arengust ja kogemusest; lõpuseeria lõpetusasenditest ja kõige viimaks nagu kirss tordil lõpulõdvestusest. Mu füüsiline keha oli väga väsinud, kuid seesmine tunne üdini erk ja justkui täielikult puhastunud. Koju jalutades tundsin end uuestisündinud inimesena. See on kindlasti oluline osa, mida tuleks fikseerida, sest kui mõnikord tekib laiskusetunne ja sellega kaasnev mõte joogasse mitte minna (olgu mistahes põhjendus), siis tasub tuletada meelde ülimeeldivat tunnet, mis peale joogatundi tekib. Loodetavasti ajab see hea ja mõnus mälestus ikka ja jälle jalad kõhu alt välja, Shala poole teele. Jah, peale esimest ja teist joogatamist Ashtanga joogakoolis oli keha väga valulik, kuid juba peale kolmandat või neljandat korda hakkasid lihased harjuma selle koormusega ning tasapisi end voolima painduvamaks, tugevamaks, teadlikumaks.

Soovitan Ashtanga joogat kõigil proovida, kuid eelkõige neile, kes armastavad tugevat füüsilist koormust. Vaim saab värskust, sest keerukates asendites olles ei jää lihtsalt mahti, et mõelda argimõtteid või heietada kohustusi, mis veel oleks tarvis teha või on jäänud tegemata. Ashtanga joogakoolis sain end täielikult lülitada välja kõigest välisest ning esile kerkis kõige olulisem — sisuline olemuslikkus ehk tõeline mina. Julgustan kõiki tegema seda sammu, mis viib meid päris kaugele, ent samas kõige lähemale — enda sisse. Head avastamist!

Ashtanga joogat saab Jocke Salokorpi juhendamisel proovida ka Joogafestivalil Haapsalus 26.-27. juulil. Selle suve Joogafestivalil on esindatud 14 põnevat joogastiili, parimad õpetajad, väemuusika, bazaar ja lasteprogramm. Osta pilet siit https://shop.ticketpro.ee/et/external/link?ei=2396&af=1101