Minu kogemus joogaga: see on mõtestatud ja lõõgastav uus maailm
Esimest korda puutusin joogaga kokku üsna juhuslikult 2006. aasta varasuvel. Teadsin, et jooga on näiteks nii popdiiva Madonna kui supermodell Christy Turlingtoni meelishobi, kuid sobiva treeningu leidmine tähendas tol ajal veel päris korralikku investeeringut aja ja õhina näol. Seetõttu olin varem piirdunud vaid aeroobikaga või tantsutundidega.
Kui ma siis modellilikult nõtke ja graatsilise Aale-Triinu Sonni juhendatud hommikuses hatha jooga praktikas päikest tervitasin, täitis mu meeli korraga meeldiv rahu ja kergus. Aega tundus olevat küllaga, soe päike paitas mu nägu ja käsivarsi, muru silitas paljaid varbaid ning õpetaja leebed selgitused iga harjutuse täpsest mõjust ja kasulikkusest maitsesid kui palsam hingele. Treeningute puhul, mida varem harrastasin ja naudin füüsiliselt tänagi, ei rääkinud keegi, mis toimub mu kehas ühe või teise sammukombinatsiooni või painutuse ajal, kuid joogas tehti füsioloogiline protsess kohe selgeks. Lisaks kasutas õpetaja mõisteid nagu “südametšakra avanemine” või “praanahingamine”, mis algajale võhikule kõlasid kui initsiatsioon müstilisse võlumaailma. Mu keha ei olnud korraga enam vaid olenevalt olukorrast tüütu või imetlusväärne objekt. Vastavastatud mõisted “peenkehad” ja “füüsiline keha” lubasid end defineerida avaramalt kui pelk kaalunumber või kintsuümbermõõt. See oli väga mõnus tunne. Tegin trenni, hea oli olla ja mu ümber painutasid end meeldivalt rahulikud inimesed — täiesti uus maailm võrreldes anonüümsete higiste frustreerunud kaaslastega spordiklubi harjutusplatsil või riietusruumis.
Olen kuulnud mõtet, et tants on püha liikumisvorm, kuna lisaks keha kosutamisele teeb see ka inimese hingele head. Möödunudsuvisel joogafestivalil Haapsalus sain teada, et tants ja jooga sobivad kokku — pärast esimest shaktitantsutundi surises mu keha veel päevi pulbitsevast elujõust. Ent samamoodi nagu dünaamilisem joogastiil tõmbab mõnusasti käima, mõjuvad mõned teised praktikad meile rahustavalt ja lõõgastavalt. Pärast tempokat-tegusat tööpäeva ei tea ma midagi mõnusamat kui sirutada end joogamatile, painutada pinged kehast ning unustada argised mured. Õndsus täidab meeled, vahel kipub lausa uni silma. Poolunelevas meditatiivses seisundis olen harrastanud näiteks iyengar joogat.
Kuna joogaharjutused on loodud mõjuma meile kompleksselt, nii et lisaks keha painutamisele saab ka meeltest ebavajalik välja väänatud, võib juhtuda, et praktikaga algust tehes annavad endast märku vanad pinged. Meie keha talletab nii füüsilised kui emotsionaalsed haigetsaamised, seepärast mõjub lõdvestus alati ka hingekosutavalt. Samuti võib jooga välja tuua kehas varjul olevad (potentsiaalsed) haiguskolded. Juhtuda võib sedagi, et usin harjutamine aktiveerib kehamällu jäädvustunud emotsionaalsed traumad. Juba joogatraditsioonis tunnustatud õpetuses tšakratest ehk inimese peenkehasid läbivatest energiakeskustest nenditakse, et meie ihu ja hing moodustavad terviku. Erinevaid tšakraid aktiveerivad harjutused võivad üles äratada ka ammu unustatud ja korralikult alla surutud emotsioonid. Minuga juhtus nõnda, et päikesepõimikut stimuleerides sain kontakti seni hoolikalt varjul olnud vihaga ning suutsin kokkuvõttes tervendada nii vanad hingehaavad kui saada sõbraks oma tugevate emotsioonidega. Tunnetega semusuhte loomise protsess oli küll vaevaline ja võttis aega, ent tulemuseks leitud rõõm enesetundmisest ja -austusest oli kõike läbitut kuhjaga väärt. Just tänu joogale mõistsin, et emotsioonides peitub suur jõud, mida on hoole ja armastusega vaja suunama õppida.
Ma ei praktiseeri tänasel päeval joogat küll eeskujuliku pühendumuse ja regulaarsusega, kuid soovitan treeningut proovida kõigil, kel on huvi mõtestatud ja lõõgastava liigutamise vastu.
Selleaastane joogafestivalil toimub Haapsalus 26.-27. juulil. Selle suve Joogafestivalil on esindatud 14 põnevat joogastiili, parimad õpetajad, väemuusika, bazaar ja lasteprogramm. Osta pilet siit https://shop.ticketpro.ee/et/external/link?ei=2396&af=1101
