Heldinil on üks mure

Eelmine nädal läks väga hästi. Tunne on suurepärane ja ainuke mure ongi kõikide kleitide väiksemaks tegemine.

Kahjuks jäi toiduklubi kokkusaamine ära ja saan ainult enda kodukaalu usaldada. Need numbrid mulle tõesti meeldivad.

Toidu osas mulle varem ei meeldinud putru marjadega süüa, aga nüüd on nii, et ilma marjadeta ei ole puder enam üldse hea. Pean kogu aeg marju ostma, sest tütar on ka marjad enda jaoks avastanud. Proovisin ka tervislikku magustoitu teha - kreeka jogurt, rukkikama ja marjad. Banaani kahjuks sellel hetkel kodus polnud, mis oleks asja magusamaks teinud. Mulle kahjuks ei meeldinud. Kui moosi lisasin, siis oli väga hea.

Ma tahaks loota, et järgmisel kaalumisel olen kaotanud üle 10 kilo.

Heldin


Silja tunnistab, et energia on otsas

Väljas paistab Eestile mittekohane ere päike. Ja päeval on isegi tunda mõnusat kevade hõngu. Edasi tahaks kirjutada, et minu nädal on olnud samasugune päikesepaistest tulvil, aga pean hoopis kirutama midagi muud.... Help! Kuhu kadus motivatsioon ja kes on toonud selle kohutava magusaisu? Kolme kuu jooksul esimest korda selline tunne, et ma ei jaksa enam. Siiani on olnud väiksemaid tagasilangusi, aga nüüd on energia otsas. Ometi ilm, mis mõjutab meid kõiki nii suurel määral, on suurepärane ja peaks andma energiat juurde, aga ei...

Lisaks on kontoris ülitihti kellegi sünnipäev ja täna näiteks pakuti kringilt, mis oli sõna otses mõttes üleujutatud šokolaadiga. Kui ma enne olen öelnud, et kringlile suudan ei öelda, siis täna oleks tahtnud süüa pool sellest üksi ära. Üks suur võit siiski oli, ma ei võtnud ühtegi tükki. Ainult vingusin seal kringli kõrval. Lõppkokkuvõttes võibolla ei olekski maailma lõpp tulnud, kui oleksin taldrikule ühe tüki tõstnud, aga ma tean, et siis oleks tulnud ka teine ja võibolla ka kolmas. Aga ka sellest poleks maailma lõpp saabunud. Siiski minu enesetunne peale sellist vitsutamist oleks olnud väga kehva ja tahtsin eelkõige just seda ennetada.

Nädalavahetusel tegin endale üle pika aja Merikese energiapalle. Need koosnevad datlitest, pähklitest, kuivatatud ploomidest, kookoslaastudest- kõik blenderisse ja käte vahel voolida pallid ning valmis sai suurepärane magustoit. Sõin kolme päeva jooksul kõik need pallid ära. Positiivne: tervislik magustoit. Negatiivne: liiga suur kogus. Aga eelkõige ikka positiivne, et ma ei vandunud alla ja ei läinud poodi millegi ebatervisliku järele. Olen pea igapäevaselt ka puuviljasalatit söönud, sest nii tahaks midagi magusat.

Arvestades kõike seda, ei tea ma täna täpselt kas olen võtnud alla või hoopis juurde. Kuna esmaspäeval jäi ametlik toiduklubi kaalumine ära, siis enda kodust kaalu 100% usaldada ei taha ja jätaks numbri järgmisesse nädalasse.

Kindlasti on üheks raskuseks see, et ka siis kui sõin täiesti tervislikult ei langenud kaal enam sellise mühinaga. Jah, tean, et mingil hetkel tuleb piir ette ja lõpp ongi keerulisem. Lisaks olen usinalt trennis käinud ja ka see on kaalulangust pidurdanud, sest nagu jõusaalihundid ütlevad, siis lihas kasvab ja kaalub.

Kui nüüd hoolega mõtlen, siis tegelikult on see raske teekond ennast juba ära tasunud. Ma tunnen ennast igapäevaselt kordades paremini, seeläbi ka naeratan inimestele rohkem ning tunnen end oma kehas enesekindlalt (mis oli ka esialgne eesmärk). Lisaks on mu elu muutunud jäädavalt liikumise osas. Sõna sport ei aja mulle enam judinaid peale! Vaid õhtust trenni ootan alati pikisilmi. Isegi pealelõunane väike väsimus kaob trennis ja ma saan sealt hoopis energiat juurde. Kõik mu riided on suureks jäänud, pole reaalselt midagi selga panna! Ja muidugi meeldib naistele kuulata ja paistab, et eesti mees siiski pole komplimentidega kitsi.

Katsuge igas päevas leida midagi positiivset. Sest ka kõige raskematel hetkedel on neid kindlasti. Ja kui ikkagi on vaja natuke vinguda ja viriseda ning see teeb enesetunde paremaks, siis tehke seda rõõmuga