Veel loetud päevad ja varsti algab uus kooliaasta. Poiss läheb mul teise  ja tüdruk üheksandasse klassi. Kuna tänapäeval on kaubandusest pea kõike saada ja seda iga päev hilisõhtuni välja, siis erilist kooliasjade ostmise rallit meie pere ei harrasta. Tüdrukuga käisime ühel päeval pealinnas, et uued vahetusjalanõud osta. Nende valimine-leidmine võtab tavaliselt mitu head päeva (tal suur jalanumber), aga seekord läks kiirelt ja valutult. Saime kena jalatsipaari ja veel väga sobiva hinnaga.

Laupäeva, pühapäeva ja esmaspäeva ühine nimetaja oli lapse sünnipäev. Kolm päeva järjest sai käidud sõbrannade laste sünnipäevadel. Seoses nende üritustega läks mul ka oma päevaplaan sassi ning see andis kohe tunda. Olen enda juures täheldanud, et kui söön oma söögikorrad enam-vähem õigeaegselt, siis on mu tuju hea ja ei mõtle alatasa söögile. Nendel kolmel päeval hommikud olid nagu tavaliselt, aga lõunasöögid lükkusid edasi ja läksid sujuvalt üle õhtusöökideks. Sellest tulenevalt tekkis isu „millegi hea" järele ja siis lihtsalt sõin rohkem kui tavaliselt. Samuti ei teinud ma neil päevil kodus lõunaks sooja toitu, ehk kõik kolm päeva sai näksidega läbi aetud ja see ei ole kohe kindlasti tervislik ega soodusta kaalulangetamist.  Nüüd aga tundub tulevat rahulikum periood ja püüan jälle tubliks hakata.

Järgmisel päeval Kajaga kohtudes mu õgimishoog eriti ei väljendunud. Kaal langenud kahe nädalaga 700g ja nüüd siis algkaalust kaotatud täpselt 10kg. Juhuuu!  Ka vööümbermõõt oli sentimeetri võrra kahanenud, kuid muud näidud olid samad, mis eelmise kohtumise ajal mõõdetud. Kaalulangust oli küll vähem kui ma lootsin, aga langus seegi. Ikka parem kui paigalseis, või mis veel hullem, kaalutõus. Leppisime Kajaga kokku, et võin oma toidupäevikut edaspidigi „poolikult"  täita, ehk kahe nädala jooksul pean vähemalt seitse päeva kõik korralikult üles märkima.

Ja ka treeninguid peaks nüüd tõsisemalt võtma hakkama, ei aita ainult vähesest jalutamisest või muru niitmisest. Septembri keskel algavad Jüris rühmatreeningud ning plaanin pilateses käima hakata. Eks siis vaatame, kas see on piisav või pean veel midagi lisaks tegema. Kajaga kohtumised on alati nii toredad, lobiseme juba ka niisama: maast-ilmast-inimestest ning meie koosviibimised kujunevad ikka kahetunnisteks. Saan temalt ka muidugi väga palju vajalikku infot tervisliku toitumise alal ja kuidas üldse hakkama saada, kui asi kipub käest ära minema. Kaja on mulle tõesti väga suureks abiks ja toeks, üksi oleks minul küll raske hakkama saada. Vajangi sellist inimest, kes õpetab, suunab, utsitab ja tõreleb kui on vaja. Endiselt kasutan usinasti Reeboki EasyTone treeningjalatseid. Lisaks sellele, et need nii mugavad ja pehmed on, näevad nad ka väga ilusad välja. Käin nendega tõesti palju, kuigi tavaliselt eelistan suve läbi käia lahtiste varvastega ehk siis erinevate rihmikulistega. Õnneks on nad hästi ventileerivad jalanõud, nii et jalg sees higistama ei hakka. Ja kui veel lubatakse ilusat ja treenitud tagumist poolt, no miks ma siis ei peaks nendega käima.

Sööge palju värsket, jooge vett ja nautige veel suve, kuni seda jagub.

Kaaluabi toitumisnõustaja Kaja Maantoa: 

Taas on möödunud 2 nädalat viimasest kohtumisest Riinaga.  Seekord tuleb ta, näpus kotike valgete klaaridega, need jäävad meie lauale kogu vestluse ajaks ja avatud kotist levib meeldiv aroom üle kogu toa ning ahvatleb sööma. Just nimelt õunad ja ploomid on praegu tema sagedasteks vahepaladeks ja mis võikski praegusel aastaajal sobida paremini kui kodumaised
värsked aiasaadused. Siit ka minu soovitus meie lugejatele: kel vähegi on võimalus kas siis oma aiast korjata või turulettidelt osta kodumaist värsket, kasutage juhust ning sööge juur- ja puuvilju, tehke nendest talveks hoidiseid, külmutage marju ja seeni. Need on ideaalsed rikastamaks pajaroogi ja smuutisid pikal talveajal.

Nii nagu eelmine kord kokku leppisime, tohtis Riina seekord täita päevikut 7 vabal valitud päeval ja pidi tegema linnukese, kui oli päev, mil ta midagi magusat ei söönud. Päevi, kus ta millegi "lubamatuga"` ei patustanud, sai seekord küll kirja 1, kuid kogused, mis ta teistel päevadel tarbis, piirdusid mõnikord vaid ühe šokolaaditükiga. See on väga hea tulemus, kui arvestada, kui suur maiasmokk Riina on.

Ka ei ole meie eesmärk kunagi olnud sisse seada liig karmi reiimi, sest me ei soovi, et sellele poolele aastale, mis me koos töötame, järgneks järgmised kuus kuud, mil on vastupandamatu soov kõike "keelatut" topeltkogustes sisse ahmida.

Riina oli pidanud kahel viimasel nädalal palju ka ringi rändama ja just siis tunneb ta ka kõige raskema olevat tervislikult toituda. Seetõttu kordasin taas üle soovituse, et väljas süües tuleb proovida valida pakutavast kõige parem (tervislikum) variant. Alati olgu kaasas mõni puuvili, pähkleid, müslibatoon.

Soovitusi ja elustiili muutusi oleme koos läbi arutanud. Näiteks sai räägitud, kuidas vältida sünnipäevadel, pidudel  jms koosviibimistel ülesöömist. Ühe variandina proovida jätta kalorid päeva esimeses pooles defitsiiti, et teises pooles endale mõistlikus koguses midagi head lubada.Teiseks süüa eelnevalt kodus ja kolmandaks süüa peolauas vaid kergemaid roogasid. Riina väitis, et talle on abiks olnud  kõige rohkem see, et kodus eelnevalt süüa, sest alati on peolaual külluses kõike maitsvat, siis nii on tal kõige kergem ahvatlustele vastu panna.

See aga, mis toimib ühe inimese puhul ei sobi jälle teisele, seepärast proovimegi koos erinevaid variante, et leida tervislikest toiduainetest just need, mis talle maitsevad ja leida lahendusi, kuidas oleks kergem üleliigsele toidule ei öelda.

Oma "kodutöö" ehk toidupüramiidi lähemalt tundma õppimiseks ei leidnud Riina seekord mahti, aga lubas seda järgmiseks korraks kindlasti teha. Igal juhul võin julgelt Riina edusamme teistelegi näitena tuua. Kaalu langetamine on nagu igasugune teine "võõrutusravi,"  mille käigus esineb
nii tõuse kui langusi. Tähtis on mitte alla anda ja rohkem kui miski muu aitab siin alati positiivne suhtumine.
Soovigem kõik Riinale edu!