Silja sõi torti ja avastas, et see polegi nii hea

Nädalaga langes kaal pool kilogrammi, mis on täitsa hästi, arvestades asjaolusid. Nimelt lubasin edale kolme kuu järel esimest korda torti. Kuna kõiksugune magus on minu kõige suurem kiusatuse allikas, siis viisin selle miinimumini. See oli hea nii minu kaalunumbrile kui ka tahtejõule. Nüüd otsustasin, et just sel nädalavahetusel luban endale midagi väga head. Nii nagu korralik viieline õpilane ei kugistanud ma oma koogitükke alla, vaid võtsin aega ja nautisin. Tort oli hea… aga ma ootasin midagi palju enamat. Siiani olin õhanud alati, kui keegi torti sõi ja tahtsin ikka ka tükikest, aga keelasin endale seda. Kuna ma enne magusast loobuda ei suutnud, siis arvasin, et see on midagi taevalikku. Nüüd olin isegi natuke pettunud, et tort oli hea… aga see oli ka kõik.

Arvan, et järgmisel korral suudan, ka probleemideta ei öelda, sest kringel jätab mind juba külmaks, eelkõige selle pärast, et mul on pärast väga halb enesetunne. Torti võin edasipidi tükikese võtta, aga kindlasti ei õhka ma enam ja ei mõtle, et see on maailma parim toit. Taaskord pean tunnistama, et mina ja mu keha on mu uue toitumisega nii ära harjunud, et teisiti süües tekib raske ja halb enesetunne. Mõtlen siis ainult sellele, et millal saaksin rutiini tagasi ja saaksin jälle oma juurikaid ja kana süüa. Uskumatu kuidas kolme kuuga võib terve elu muutuda. Ei usuks, kui poleks oma saba ja sarvedega järgi proovinud.

Toitumisega olen tegelenud viimased kolm kuud igapäevaselt. Korralik trenn tuli juurde veebruari alguses ja ka see suund on hakanud saama harjumuseks. Hetkel on nii, et kui trenni minna ei saa, siis olen isegi pettunud ja ootan järgmist trenni veel rohkem. Lisaks arvasin, et minu suur komistuskivi: jooks, tuleb väga väga pikka mööda. Aga kui mul on kaks korda nädalas jõutreening tehtud ja lisaks üks jooks ning kui satun veel neljandat korda saali, siis teen parema meelega lindil jooksu. Tundub valik, mida inimesed teevad lihtsalt, vastavalt sellele, mis hetkel meelepärasem on. Minu jaoks tundub see taaskord uskumatu… ma ei suuda ise ka uskuda, et selliseid valikuid teeme. Olen endale seni ise piirid seadnud ja seda mitte füüsiliselt vaid oma mõtlemisega. Tegelikkuses oleme suutelised palju rohkemaks kui arvame.

Taaskord nagu väga lihtne nädal ja kõik on läinud probleemideta. Tegelikkuses on olnud jälle väga kiire ja ma ei näe seda rahulikku aega veel sugugi tulemas… ja seetõttu olen nii mõnigi päev oma toidupäeviku täitmise vahele jätnud ja päeva paari pärast enam ei mäleta, mida ma siis sõin… selle võtan jälle uuesti korralikult käsile- luban endale kõva häälega.

Teiseks on mul viimasel ajal kuklas tiksumas hirm, et ma ei ole piisavalt tubli. Kuna olen jätnud oma toitumispäeviku unarusse, siis on väga lihtne libastuda ja süüa liiga palju või valesid toiduained, juua liiga vähe vett. Päevikust näed kohe õhtul, kui päev ei ole läinud õigete valikute saatel ja seda kohe ka muuta. Arvan, et kõige suurem muudatus, millega järgmisel nädalal kavatsen tegeleda on just viimane mõtelmine, sest igaüks meist võib… peab ennast vahest lõdvaks laskma. Kui ma olen väsinud, siis tuleb puhata, mitte lõpetada! Sama kehtib ka toitumise puhul, kui enam ei jõua, lase lõdvaks, see ei tähenda teekonna lõppu. Tähendab, et sa oled piisavalt tugev, et endal puhata lasta ja pärast jälle teekonda jätkata. Mitte uuesti alustada, vaid justnimelt jätkata.

Tehke oma elus muudatusi enda pärast. Kui tervislik eluviis ja trenn ei ole praegu teema- siis on see ok. Aga kui tahad muutusi ja tulemusi- ära otsi vabandusi, tegutse!

Heldin tähistas Eesti sünnipäeva natuke liiga suurelt

Eks lõpuks pidi ka minul see nõrkusehetk tulema ja eelmise nädalaga tuli mul juurde 600g. Ma mõtlesin Eesti sünnipäeva tähistada natukese magusaga. Minu komistuskiviks on halvaa. Ma võisin vabalt varem suure halvaa üksinda ära süüa. Seekord mõtlesin veidi kasulikuma versiooni kasuks ja ostsin toortatra-kakaohalvaa. See on oluliselt väiksem tükk ja ma ei söönud kõike ära. Lihtsalt oligi vaja natuke magusat ja võibolla sellest polekski midagi olnud aga siis ma võtsin ka sini-must-valget juustu, täidetud munasid, heeringaga võileiba, pits viina ja hiljem veel paar samasugust ringi ning tulemus ongi käes.

Alguses läheb kaal kiiremini ja kergemini. Olen mitmeid kordi kirjutanud, et ma ei teegi midagi erilist, et kaal langeks. Nüüd aga ilmselt on keha saavutanud mingi piiri, kus enam ühtegi libastust lubada ei saa. Kindlasti ei tohi trenni vahele jätta, sest eelmine nädal ei jõudnud ma vesiaeroobikasse ja kindlasti see ka kajastus kaalus.

Inimene õpib oma vigadest ja see oli mulle kindlasti hea õppetund, sest kõik, mis sa teed, teed iseendale.
Alustasin uut nädalat nö valge lehena. Loodan, et saan järgmisel nädalal uuesti tähistada 10 kg kaotamist!