Naistekaga Kaalust Alla: üks kuu projekti lõpuni — mis seisus Gerda praegu on?

Suvi on täies hoos ning jaanipäevgi on seljataha juba jäetud. Sel jaanipäeval võtsin ma asja suhteliselt rahulikult ja väga suurt tähelepanu toidu ega joogi jälgimisele ei pannud. Võtsingi endale sellise seisukoha, et jaanidel luban endale seda, mida hing ihkab ja peale pikka pühadenädalat olen jälle tublim ja hoian oma toitumisel silma peal. Samas võin väita, et ega ma enam ei jaksagi nii palju süüa-juua kui seda ennem olen teinud ja tänu sellele ei ole ka väga suurt probleemi oodata.

Minu jaanipäeva põhitoiduks oli nagu üldiselt eestlastel ikka, ikka liha-liha-liha ja miskipärast sattus mu ette ka päris palju kommi, mida ma tavaliselt väga tihti ei söö. Üldiselt võin endaga siiski rahule jääda, et päris hulluks ma oma toitumisega ei läinud. Alkoholi tarbimine piirdus samuti siidri joomisega, mis küll sisaldab palju kaloreid, kuid mida ma väga palju ära ei jaksa juua. Ega see siidri joomine muidugi üks õige kaalulangetaja jook (või üleüldse alkohol) ei ole, kuid ega keegi pole perfektne ja eks minagi patustan. 

Sain peale jaanipäeva kokku kaaluabi.ee toitumisnõustaja Kaja Maantoaga, kellega meil on alati toredad vestlused ning kes mind alati motiveerib. Meenutasime minu projekti algusaegasid, kus ma suhtusin sellesse ideesse, et ““sa võid kõike süüa” pisut skeptiliselt, kuid täna olen väga tänulik, et me just selle tee valisime. Mul ei ole siiamaani olnud kordagi tunnet, et ma oleksin dieedil, kuid siiski-siiski olen suutnud oma kehakaalust kaotada 16,7kg! Nagu juba eelnevas postituses mainisin, oli minu jaoks väga oluline see, et ma jõuaksin oma kehamassiindeksiga normi, ning nüüd on see aeg käes. Proovin kätte saada oma selle kuuega algava kaalunumbri, kuid ilmselt selle projekti lõpuks ma seda teha ei jõua — sellegipoolest jätkan ma oma uut elustiili, mis koosneb nii õigest toitumisest kui ka füüsilisest koormusest. Trennitossudele tuleb lihtsalt pisut rohkem kuuma anda ja patustamisi natukene piirata, ning ega see 6 siis ka tulemata ei jää! 

Nüüd ongi projekti lõpuni aega üks kuu, millega ma üritan siis veel anda endast parima, kuid samas ei ole minu eesmärk olnud kordagi kiiresti kaalu langetada, vaid just pigem rahulikus tempos, niiet elame-näeme. 

Olen igalt poolt väga palju positiivset vastukaja saanud ning üritanud motiveerida ka oma sõpru-tuttavaid, ning loodan, et ka mõni lugeja siit on saanud innustust enda toitumist pisut rohkem jälgida. 

Vapra ja õnneliku lõpuni!