Niisiis, kaks lihtsat tegevust — sisse- ja väljahingamine — mängivad vägagi olulist osa. Jääb vaid üle õppida õigesti hingama.
Teooria
Tsigun — see on hingamisvõimlemine, koos aeglaste, sujuvate liigutustega, mis aitab organismil kohaneda füüsiliste ja emotsionaalsete koormustega. Et omandada õige tehnika, pole tingimata vajalik süveneda filosoofiasse. Kaasaegsetes fitness-klubides on tsigun erakordselt populaarne.
Peamine ülesanne on hingata mitte automaatselt, vaid teadvustatult. Sel moel võib ka suurlinnas saada maksimaalselt hapnikku. Seejuures ei tasu sündmusi forsseerida. Täitnud järsult kopsud õhuga, võib saada peapöörituse, kõrgenenud vererõhu ja palju muudki ebameeldivat. Niisiis, hinga sisse sundimatult ja kergelt, otsekui nuusutaksid lille. Välja hinga aga kaua, täielikult protsessile keskendudes. Hinge kinni pidada, eriti sisse hingamisel, on ebaloomulik, järelikult kahjulik.
Mediteerimine ja kiik
Hingamisvõimlemisega peaks tegelema regulaarselt, vähemalt 10-15 minutit kaks-kolm korda päevas.
Efektiivsus sõltub protsessile keskendatusest. Pole mingit mõtet harjutusi automaatselt sooritada. Vajalik on täielik keskendumine igale liigutusele. Mõelda võib üksnes kehast, isiklikest tunnetustest ning vahetult tehnikast. Unustada soovitatakse aga töö, armastus ja elu üldse. Seepärast sule silmad, et sind miski ei segaks ning arenda oma fantaasialendu. Sisse hingamisel kujutle, kuidas energia suundub kopsudesse. Sisse hinganult — kuidas see valgub kogu kehas laiali… Välja hingamisel lõdvestu, vii mõtteliselt organismist välja jääkained ning oma halb tuju. Kas tundub mediteerimise moodi? Jah, üldiselt see nii ongi.
Muide, psühholoogid, samuti kui tsiguni spetsialistid, on veendunud, et paremini õnnestub see, millest sa huvitatud oled ning millesse oled antud hetkel kõige rohkem süvenenud. See tähendab, et oskus kulub ära ka reaalses elus.
Kuid üksnes õigest hingamisest on vähe kasu. Sul läheb vaja oskust liikuda hingamise taktis — sujuvalt ja rütmiliselt. Oled sa kunagi mõelnud selle peale, miks lapsed (ja kummalisel kombel ka mõned täiskasvanud) armastavad nii väga kiikuda? Ja miks mudilased uinuvad kiiremini kui neid kiigutada? Tegelikult on kõik väga lihtne: rütmiline õõtsumine harmoniseerib peaaju poolkerade tööd ning aitab vabaneda stressist. Tsiguni puhul töötab seesama printsiip. Viies oma keharaskuse sujuvalt ühte rütmi hingamisega, rahustad sa oma aju ning lõdvestad lihaseid.
Allpool on toodud mõned lihtsad harjutused:
ÕHTU
Kui närveerid ning ei suuda rahuneda, on hädavajalik alandada vererõhku ning maandada pinget.
Lähteasend: Seisa sirgelt. Kujutle, et oled õlgadeni vees. Keskendu. Hinga vabalt. Nüüd haarad sa kätega vett. Peale sissehingamist tõsta käed näo juurde ning kalla vesi enda peale. Hinga kerge vilinaga suu kaudu välja ning lõdvestu.
PALL
Hinga aeglaselt, haara tegevusse kaasa kõht ja diafragma. Käed tõsta sisse hingates üles, välja hingamisel lase alla. Käsi langetades kujutle, et oled kinni püüdnud õhupalli ning tõsta see rindadeni. Kummardus ette — pöiad tunnetavad keha raskust. Õlad, kael ja nimmepiirkond on lõdvestunud. Sule silmad. Püüa hoida tasakaalu — siis ei lähe nimmed ja õlad pingesse ning veri ringleb vabalt. Sa pead tundma pihkude vahel palli soojust. Hinga ühtlaselt. Mõtle pallile värv, näiteks punane — lase oma kujutlusvõimel lennata. Nüüd langeta pall ning ava silmad.
PÄIKESETÕUS
Lähteasend: Seistes. Lõdvestu. Käed on ees. Peopesad peavad tundma keha soojust, keha aga pihkude soojust. Sisse hingamisel tõsta jalg ning lükka puusad ette nii kaugele, kuni tunned pinget tuharates (väga kasulik liigestele). Seejärel tõsta käed üles — kujutle, et sirutud päikese poole. Välja hingates pöördu aeglaselt lähteasendisse tagasi. Korda harjutust 8 korda.
SUPLUS PÄIKESELOOJANGUL
Kujutle, et oled labakäed järve kastnud. Vii sujuvalt keha raskus ühelt jalalt teisele, samal ajal liiguta monotoonselt käsi, justkui ajaksid vett laiali. Ära mõtle mitte millelegi. Hinga kergelt, vaevukuuldavalt, ühes taktis oma liigutustega. Kontsentreeru oma aistingutele. Harjutust on kõige parem teha õhtul hämaras valguses — päikeseloojangul või punase või kollase varjuga lambi valgusel, vaikse, lõdvestava muusika saatel.
Praktika
Tsiguniga on kõige parem tegeleda mugavas riietuses ja paljajalu. Loomulikult on ideaalvariant väljaspool linna värskes õhus, kuid sobib ka rõdu või avatud aknaga tuba. Vali vaikne ja rahulik muusika. Tähtis on, et ümbritsevad helid moodustaksid meeldiva fooni, kuid ära lase end peamisest eemale juhtida. Vali näiteks metsahääled, meremüha või linnulaul. Kuna reageerimine muusikale on sügavalt individuaalne, kuulata lihtsalt oma tunnetust.
Ka rahustavad eeterlike õlide aroomid sobivad hingamisvõimlemisega suurepäraselt kokku. Enne seanssi süüta aroomilamp või aroomiküünal. Praktiseerida tuleks regulaarselt, muutes harjutused järk-järgult keerulisemateks. Kulutatud liigutused kompenseeritakse kuhjaga — arvatakse, et üks tsiguni seanss on võrdne 3-4 tunni tervisliku unega. Kas mitte sellest pole sa unistanud suurlinna hullumeelses rütmis? Peatu, keskendu hingamisele ning alusta harjutustega.
Delfi Naisteleht 10/21/2005
