Teadlased: Mida kiiremini kõnnid, seda kauem elad!
Uurimuse tulemused ei tähenda siiski, et aeglaselt kõndijaid ootaks vääramatu varajane surm, hoiatavad teadlased, samamoodi nagu meelega sundimine kiiremale käigule ei aita noorust säilitada.
Pigem annab uurimus mõista, et sarnaselt vererõhule ja kolesteroolitasemele on tempo, millel kõndides inimene end mugavalt tunneb, üks lihtne märk organismi tervise üldisest seisundist.
Samuti võib lihtne kõndimistest aidata arstidel ja patsientidel langetada otsuseid selle kohta, millal oleks mõistlik mingeid konkreetseid kontrollanalüüse teha — ja millal mitte.
„Me ei taha öelda, et kes võtab kätte ja hakkab kiiremini käima, elab kauem. Kindlasti mitte,“ rõhutas Pittsburghi ülikooli arstiteaduste keskuse ja Pittsburghi tervishoiuameti eakate osakonna geriaater Stephanie Studenski. „Tegelikult näitame, et inimese organism valib kõigi organismi elundkondade tervise üldseisundit arvesse sellise kõndimiskiiruse, mis inimesele kõige paremini sobib.“
„Tõhusaim moodus elada kaua ja hästi on säilitada võimalikult hea tervis,“ lisas ta. „Käimiskiirusest võib abi olla oma tervisele üldise hinnangu andmisel ja selle jälgimisel.“
Pikka aega on liikumiskiiruse aeglustumist peetud halvaendeliseks märgiks vananemisest, ja seda mitte ainult inimeste juures. Vananevad lemmikloomad kipuvad hommikustel jalutuskäikudel rohkem ja pikemaid puhkepeatuseid tegema. Isegi aeglasemalt liigutavad varbussid surevad sama vanadest, ent kiiremini vingerdavatest liigikaaslastest kiiremini.
„Hoolimata sellest, kas te seda teadvustate, võib teile tunduda, et näiteks vanaisal pole veel häda midagi, on teine täitsa kebjas ja liigub palju ringi, vanatädi pärast aga on põhjust muret tunda, kuna tema käimine on juba väga aeglaseks jäänud,“ ütles Studenski. „Tähelepanek, et see, kui hästi me liigume, ütleb midagi meie tervise kohta, on inimkogemusele peaaegu vaistlikult omane.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!