Kalevi ujumiskooli staažikas treener Leili Hein ei ole oma spordiala kiitmisega kitsi. „Ujumine tugevdab luustikku ja lihaseid, annab õige hingamistehnika, parandab rühti ja koordinatsiooni, arendab kopsumahtu ja karastab,” loetleb ta.

Veerand tundi ujumist annab sama suure koormuse nagu pool tundi jooksmist. Lisaks on ujumine väga tõhus traumadest taastumise moodus.

Peale selle on ujumisoskus kõigile ka eluliselt vajalik. Igaüks tahab ju suvel järves või meres sulistada, aga kui ujuda ei oska, võivad tagajärjed olla traagilised.

Millal õppida?

Ei ole paremat aega ujumiskursustega alustamiseks kui sügis. Vanemad arvavad tihti, et sügisel treenimist alustavad lapsed jäävad kohe haigeks, kuid tegelikult on asi hoopis vastupidi. Lapsed koguvad suvel energiat ja pakatavad tervisest, sügistalvised ujumistreeningud tugevdavad suvel saadud immuunsust veelgi ja haigestumisi on hoopis vähem.

Esimese tutvuse ujumisega võiks teha juba beebina, sest vesi vähendab lihaspingeid ja ergutab lapse meeli. Kursustele soovitab Hein tuua 5–7aastased lapsed. „Kuna 3. klassis on kohustuslikud ujumistunnid, oleks hea, kui lapsel selleks ajaks oleks eelteadmised olemas,” sõnab Hein. Siis saab ta tunnis paremini hakkama ja õpetaja ei pea enda ja klassikaaslaste aega raiskama lapse veega harjutamiseks ja basseinikartusest üle saamiseks.

Kindel on aga see, et mitte keegi ei ole ujuma õppimiseks liiga vana. Ka täiskasvanud peaksid kindlasti vähemalt elementaarsed oskused omandama, et koos lastega muretult supelda.

Kuidas veehirmust üle saada?

Kui laps kardab vett või kui tal on näiteks veega seoses ebameeldivaid või hirmutavaid kogemusi, tuleks seda treenerile öelda. Vanem peab olema sõbralik ja julgustav, kindlasti mitte halvustav või naeruvääristav. Lapsel tuleb lasta veega kohaneda omas tempos ja sundida ei tohi. Kindlasti on kasu ka eraldi välja toodud kodustest harjutustest.

Milliseid abivahendeid kasutada?

Treener Hein soovitab väga levinud täispuhutavad ujumisrõngad üldse ära unustada, sest need võivad lapsele ohtlikuks osutuda. „Laps võib rõnga sees vajuda näoli vette, nii et ta ise enam välja ei saa. Siis tõmbab ta vett sisse ja kui läheduses pole ühtegi teist inimest, võib see väga halvasti lõppeda,” hoiatab ta. Hein soovitab ujumaõppijad varustada hoopis ümber käsivarte käivate täispuhutavate ujukite ehk kätistega.

Millal võib öelda, et oskan ujuda?

Leili Heina arvates on laps omandanud elementaarsed oskused siis, kui ta suudab läbi ujuda 50 meetrit järjest. Sellise oskuse omandamine võtab aga aega umbes kaks aastat, seega paarikuisest kursusest jääb väheseks.

Siinkohal paneb treener lapsevanematele südamele, et kõige rohkem õnnetusi juhtub nende lastega, kes on oma ujumisoskuses kindlad ja kes vett ei karda. Seetõttu ei tohi ka ujumiskursusel käinud last mitte mingil juhul jätta vees järelevalveta. Uppumisohus laps ei hakka sugugi appi karjuma, nagu filmides näidatakse, vaid vajub vaikselt vee alla.

3 nippi veehirmu vastu

1. Lase lapsel vannis või duši all lihtsalt sulistada. Juukseid pestes ära kalluta tal pead taha, vaid lase veel voolata üle näo. Anna lapsele vanni kaasa topsikud ja kruusid ja lase tal endal vett näo peale kallata.

2. Pese lapse nägu igal hommikul ja õhtul korralikult! Kuna vette hingamisel on ujumistreeningutel väga oluline osa, ei tohi lapsel olla vastikustunnet näo vette panemise vastu.

3. Ujumist õpetagu spetsialist, sest valesti omandatud võtteid on treeneril pärast raske ümber õpetada. Kui lapsevanem siiski soovib oma põnni ise ujuma õpetada, tuleks enne asjatundjaga konsulteerida, kas või ujula treenerilt nõu küsida.

Millal alustada? 5–7aastaselt, kuid kunagi pole liiga hilja!
Varustus: ujumisriided, täispuhutavad ujukid
Kus? kursuste aegu saab uurida ujumisliidust aadressil www.swimming.ee ja ujulatest.