• Soovitav on süüa sageli, 4 või 5 korda päevas. Harva süües tekib tugev näljatunne, mille mõjul süüakse liiga palju. Sageli, aga seejuures vähe süües on kergem väiksema toiduhulgaga läbi tulla.
  • Toit peab olema valgu- ja vitamiinirikas. Vitamiine saadakse aedviljast, jämedatest teraviljasaadustest ja piimatoodetest. Valguallikana on parimad kohupiim ja juust, mis peaksid leiduma toidusedelis iga päev. Tarvitada võib ka mune, lahjat liha ja kala.
  • Joogiks sobivad marja- ja aedviljamahlad, mineraalvesi, suhkruta kohv või tee, piim ja hapupiimajoogid, pett.
  • Soola tuleb toitudele lisada vähe. Sool seob kehas tarbetult palju vett, mille mõjul kehakaal ei lange.
  • Räägitakse kartulist kui kaaluiibe tõstjast. See väide ei pea paika: kartuli kalorsus on ligi 3 korda väiksem kui saial või makaronil ja 5 kuni 6 korda väiksem kui kondiitritoodetel. Tõsi küll — kurgid, redised, tomatid, spinat jm aedvili on kartulist väiksema kalorsusega.
  • Näljatunde korral on kõige parem süüa toorest aedvilja: porgandit, redist, kurki, kaalikat, õuna vm.
  • Kõige suuremat kaaluiivet annavad maiustused, tordid ja koogid. Nendest tuleb hoiduda.

  • Rasvase kastme, rõõsa ja hapukoore lisamine mitmekordistab toidu kalorsust.

  • Makaronid, nuudlid, peenjahutooted ja suhkur on väga ühekülgsed, ei sisalda pea mingeid oluliselt väärtuslikke toitaineid; seepärast tuleb neid süüa võimalikult vähe.
  • Kaalu reguleerimiseks kaaluge end sageli, alati võimalikult samal kellaajal. Kui on märgata kaalu tõusu, tuleb suurendada liikumist ja vähendada toidu hulka.

Allikas: Nõukogude naine 9/1986