Viis üllatavat terviseprobleemi, mis tekivad siis, kui su keha nõuab rohkem füüsilist aktiivsust

Tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus on täiskasvanutel vähemalt 30 minutit igapäevast mõõdukat liikumist. Piisavalt liigub Eestis aga oluliselt vähem inimesi. Vähemalt 4-6 korral nädalas olid kehaliselt aktiivsed vaid 11% vastajatest, selgus Tervise Arengu Instituudi 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust.

Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui ka kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud, samal ajal on suurenenud energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine, kirjutab Terviseinfo.ee.

Aga su keha on tark ja annab sulle kohe märku, kui oled laisaks jäänud ja peaksid kindlasti ennast kohe ja rohkem liigutama hakkama. Ära võta neid viit hoiatust kergekäeliselt, sest kui neid ignoreerid, võivad väikestest probleemidest peagi saada suured!

1. Sa jääd pidevalt haigeks

Kui märkad, et su immuunsüsteem ei tööta enam nii nagu varem ning sulle jäävad külge kõikvõimalikud viirused, peaksid sa ennast tõsiselt käsile võtma ja hoolega treenima hakkama, kirjutab Business Insider. Lugematud uuringud on tõestanud, et liikumine mõjub suurepäraselt mitte ainult välimusele, vaid ka tervisele ja immunsüsteemile.

2. Sul on kõht kinni

Kõhukinnisus on päris hea indikaator. Järelikult istud või vedeled liiga pikalt ühe koha peal ning selleks, et sooled uuesti tööle saaks, on vaja ennast rohkem liigutada.

3. Hingeldad pidevalt

Kui hing on paelaga kaelas juba pärast lühikest jalutuskäiku või trepikõndi, on see selge märk, et sul pole absoluutselt võhma ning peaksid kindlasti oma tervise ja heaolu huvides hakkama korralikult trennis käima.

4. Sul on kogu aeg halb tuju

Terves kehas terve vaim. See on absoluutne sulatõde, mille vastu ei ole mõtet vaielda. Treening päästab heaoluhormoonid valla ning ergutab su tuju, mälu ja töövõimet. Nii et kui tunned ennast õnnetuna, väsinuna, kurnatuna või närvilisena, mine kõndima või jooksma.

5. Uni ei taha tulla

Trenn ja füüsiline aktiivsus panevad kogu su keha paremini ja õigemini tööle ning lükkavad su keha õigesse ööpäevarütmi. Loogiline ju, et mida rohkem end päeva jooksul liigutad, seda väsinum sa õhtul oled ja seda parem uni tuleb. Ka siis, kui sul seni on unega kõik korras olnud, aga nüüd vahid juba mitmendat ööd lakke ega suuda uinuda, saad abi sellest, kui päeval trennis ära käid.

Tuletame meelde ka Terviseinfo liikumissoovitused täiskasvanutele:

Tegeleda iga nädal vähemalt 150 minutit mõõduka* intensiivsusega või 75 minutit tugeva** intensiivsusega kehalise aktiivsusega või neid omavahel kombineerida.

*Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks jalgrattasõit, kepikõnd.
**Tugeva intensiivsusega tegevused on näiteks jooksmine, ujumine, sportmängudes osalemine.

2. Mõõduka intensiivsusega tegevusi teha vähemalt 10-minutiliste seeriatena.

3. Teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi (nt jõuharjutused, raskuste kandmine või liigutamine).

4. Vähendada pikki istumisperioode, selleks mõned võimalikud soovitused:

-teha tööl regulaarselt liikumispause
-vähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega
-võimalusel käia lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga
-jalutada bussi- või autosõitudel osa teest