Viis viga, mida ka sina jooksmas käies teha võid ja mis muudavad jooksu ebameeldivaks
Sa ei viitsi soojendust teha
Mäletad, kuidas kehalise kasvatuse tunnis käskis õpetaja alati tunni alguses harki-kokku hüpata ja ristsammus joosta? Ka jooksma minnes võiksid alguses hoopis pool kilomeetrit kõndida ja järk-järgult tempot kasvatada. Aeglaselt pulsi tõstmine aitab lihastel soojaks minna ja tõenäoliselt ei teki siis ka lihaskrampe.
Jätad hommikusöögi vahele
Enne jooksu peaksid kindlasti piisavalt energiat tarbima, aga see ei tähenda nüüd, et ühest šokolaadibatoonist piisab. Suhkrurikkad toidud mõjuvad jooksmisele hoopis halvasti, aga üks tervislik söögikord tuleb kindlasti kasuks. Pea siiski meeles, et jätaksid vähemalt 20 minutit söömise ja jooksmise vahele!
Alustad liiga kiire tempoga
Nagu me juba ütlesime, siis tempot tuleks järk-järgult kasvatada, mitte kohe täiskäiku sisse panna. Tõmba endale mõni jooksuäpp (näiteks MapMyRun või Nike Run Club), mis näitab sulle, kui kiire tempo sul parasjagu on ja nii saad silma peal hoida, et sa jälle liiga kiiresti (või äkki hoopis aeglaselt) jooksma ei hakkaks.
Mõtled ainult kindla teekonna peale
Kas ka sina kipud vahel mõtlema, et oled kodust juba liiga kaugele jooksnud ja nüüd pead ju kogu selle maa tagasi jooksma, mistõttu keerad otsa ringi nüüd ja kohe? Lõpeta põdemine ja jookse sinna, kuhu sa joosta kavatsesid, olgu selleks siis rand või mõni ilus park. Just nii suudad aina distantsi pikendada ja sinust saab lõppkokkuvõttes parem jooksja. Luba endale kasvõi, et kui jooksed mereni (eeldades, et see on ikka kaugemal, kui su tavapärane jooksuringi pikkus), siis võid pärast taksoga või hoopis jalutades koju minna ja sellest võib saada su elu parim jooks.
Hingad valesti
Mõtle jooksmisest kui meditatsioonist: nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Korda seda endale jooksu ajal: sisse-kaks-kolm, välja-kaks-kolm, sisse-kaks-kolm, välja-kaks-kolm kuni oled saanud paika ühtlase hingamismustri.
Allikas: Damsel In Dior