Emadele-isadele oluline lugemine: mida jälgida, et lapse hambad terved ja tugevad oleksid?


Lapse hambumuse ja hammaste arengut mõjutavad mitmed erinevad tegurid, alustades pärilikkusest ning lõpetades halbade harjumustega, näiteks pikaaegse pöidla või luti imemisega. Lapsevanemal on suur roll nii probleemide ennetamisel kui ka õigeaegsel avastamisel. Kliinik 32 ortodont ja Eesti Ortodontide Seltsi president dr. Katri Herman annab nõu, kuidas ennetada ja ära tunda võimalikke hambumuse probleeme.

„Kuigi enamus hambumusanomaaliad on päriliku iseloomuga, võivad mõned hammastega seotud probleemid tekkida lapsepõlve pikaleveninud halbade harjumuste tagajärjel. Probleeme märgates ja neile tähelepanu pöörates saavad lapsevanemad võimalikke anomaaliad ennetada,“ rääkis dr. Herman.

Hambumuse probleemide ennetamine algab õigetest suuhügieeni harjumustest, mille juurutamisega võiks alustada võimalikult varakult. Vastupidiselt levinud arvamusele on piimahammaste puhastamine ja ravimine tähtis, sest piimhammaste olukord mõjutab jäävhammaste tervist. „Näiteks, kui kaariese tõttu on vaja eemaldada lapsel piimahammas kaob suhu lõikumata jäävhambale piisav ruum hambakaarel, sest naaberhambad hakkavad tühjaks jäänud koha poole nihkuma. See tekitab ruumipuudust, mille tulemusena on takistatud jäävhamba kasvamine oma õigele kohale ja tekib vajadus ortodondilise ravi järgi,“ selgitas dr. Herman. Seega tuleks hammaste pesuga alustada kohe, kui lapsel on piimahambad suhu lõikunud. Vähemtähtis ei ole ka regulaarne hambaarsti külastus, kelle visiidile võiks koos lapsega minna kord poole aasta jooksul.

Seotud lood:

Halvad harjumused, näiteks pikaajaline luti, pöidla, sõrmede või mitmesuguste esemete imemine, võivad samuti tekitada hambumuse probleeme. „Kui laps lõpetab luti või pöidla imemise teiseks eluaastaks, ei tohiks hambumusega probleeme tekkida. Kui aga laps jätkab luti või sõrmede imemist pärast 2-aastaseks saamist, võib tekkida hambumushäire,“ rääkis dr. Herman. „Pöialt imedes lükkab laps alalõua rusikaga tahapoole ja samal ajal surub pöial ülemisi hambaid huule poole. Tulemuseks on ülemise hambakaare kuju kitsenemine ja alalõua kasvu pidurdumine, “ selgitas dr. Herman. Analoogsete probleemide ennetamiseks tuleb jälgida, et lapsel ei tekiks harjumust sõrmi imeda ja alustada lutist võõrutamist õigeaegselt.

Hammaste ja hambumuse arengut võib mõjutada ka suuhingamine ehk kui hingamine toimub suu, mitte nina kaudu. „Hingates suu kaudu on keel puhkeasendis suupõhja. Huuled on pisut lahti ja kuivad, ninasõõrmed kitsakujulised ning suu sõõrlihas on lõtv. Suuhingamise harjumuse korral on ülahuul lühike, näo alumine kolmandik on pikem ja suletud huulte korral lähevad lõuatsi lihased pingesse,“ rääkis dr. Herman. Seega tuleks hambumusanomaaliate ennetamiseks jälgida ka lapse hingamist.

Tänavu juba seitsmendat aastat toimuv Hammaste tervise kuu keskendub sel aastal hambumuse probleemide selgitamisele. Eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust, pannes inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele — ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga.

Külastada tasub ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte aadressil www.hammastetervisekuu.ee, kus on üleval videod ja materjalid, mille üle saab perega koos arutada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare