„Peeter Ernits küsis seda minult aasta tagasi. Me oleme vahepeal selle peale mõelnud. On väga oluline, et me kompenseerime noorte hambaravi, aga peaks mõtlema ka tööealiste inimeste peale,“ tunnistas haigekassa juht.

„Peab mõtlema, kuidas vältida olukorda, kus vahepeal on tühi auk ja siis hakkad proteesihüvitist saama. Jõukas inimene saab ise hakkama, vähemjõuka jaoks on see probleem.“

Rossi sõnul ei saa hambaravi eraldiseisvana vaadata. „Meie jaoks on küsimus ka see, kui palju sõltub süühügieenist inimese kogu tervise olukord.“

Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul oli hüvitis kunagi 300 krooni aastas, aga masu saabudes see kaotati.

Mathiseni sõnul jagub mõttekohti ka mujale: "Pensionäridel on proteesihüvitis, aga hambaravi hüvitis on hästi väike. Võiks kaaluda võimalust, kas seda mitte paindlikumaks teha.“

Mullu maksis haigekassa hambaraviteenuse eest 8,7 miljonit eurot, millest proteesihüvitis moodustas 6,8 miljonit.

Eestis on inimeste omaosalus tervishoius 20 protsent, kõige suurem on see hambaravis ja ravimite soetamisel.