Hambaarstil ei käida eelkõige raha puudumise tõttu

Hambaarsti juures on küsitlusele eelnenud aastal käinud 40% vastajaist. Aasta jooksul hambaarsti külastanutest 37% on seda teinud ühel korral, 27% kahel korral ning 35% sagedamini.

Ülejäänud inimestest, st neist, kes pole viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures käinud, 48% käis seal viimati 2 aasta jooksul, 15% 3 aastat tagasi ja sama paljud 4 või enam aastat tagasi. Vastanuist 23% ei mäleta, millal nad viimati hambaarsti külastasid.

Soovitusliku sagedusega ehk vähemalt korra aastas käib hambaarsti juures 40% elanikest. Vähemalt kord aastas hambaarsti külastavate inimeste osakaal on keskmisest suurem alla 40-aastaste, kõrgharidusega ja naissoost vastajate seas.

Kui vaadelda aga väga harva hambaarsti juurde sattuvaid inimesi, kes külastavad tavaliselt hambaarsti harvemini kui kord kolme aasta jooksul (elanikest 18%), siis neid on enim kehtiva ravikindlustuseta (39%), pensionil olevate (28%), Kirde-Eestis elavate (28%), põhiharidusega (26%), meessoost (24%), madala sissetulekuga (ühe liikme kohta kuni 200 eurot – 23%) ja muust rahvusest (23%) vastajate hulgas.

Inimesed põhjendavad seda, miks nad ei käi soovitusele vastavalt vähemalt kord aastas hambaarsti juures, valdavalt kaebuste puudumise (mainib 46% vastanuist) või majanduslike põhjustega (39%). Võrreldes varasemaga on viimasel kahel aastal siinkohal ilmnenud suur muudatus: vähenenud on nende osakaal, kes ei käi hambaarsti juures vajaduse puudumise tõttu ning ligikaudu samavõrra suurenenud majanduslikel põhjustel minemata jätnute osakaal.

Majanduslikel põhjustel hambaarsti juurde minemata jätmist esineb keskmisest märksa enam madalama sissetulekuga, keskealistel (vanuses 40-59) ja Kirde-Eestis elavail muust rahvusest vastajail.