Hambatraumad: mis need täpsemalt on ja kuidas aru saada, millega on tegu?

 (1)

Vinni Tervisekeskus
Vinni Tervisekeskus Foto: Rauno Volmar

November oli hammaste tervise kuu, mis tänavu keskendus hambatraumadele ja nende ravile. Teema on nii hariv, põnev ja mitmekülgne, et meil jagub lugusid veel detsembrissegi — ega ju traumagi kuud ei küsi!

Hambatraumad on hammastega seotud vigastused, mis tekivad tavaliselt kukkumiste, komistuste, kokkupõrgete ja spordiõnnetuste tõttu. Kuigi hambatrauma tagajärjel võib terve hammas suust välja tulla, siis on ka selliseid traumasid, mille puhul ei pruugi vigastusest aru saadagi. Kuidas täpsemalt hambatraumasid ära tunda, selgitab Kliinik 32 näo-lõuakirurg dr. Reet Pallase.

Hambapõrutus

Hammaste vigastamine ei tähenda alati seda, et hammas tuleb osaliselt või täielikult lahti. Hambatrauma tagajärjel võib tekkida ka hambapõrutus, kuid seda ei ole võimalik visuaalselt diagnoosida. Põrutusest annab märku see, kui kokku hammustamisel või hammastele koputades on tunda valu. Nii nagu teistegi hambatraumade korral tuleb ka põrutusega pöörduda võimalikult kiiresti hambaarsti juurde, kus kontrollitakse, kas hammas on elus, hinnatakse hamba liikuvust, tundlikkust ja värvi. Lisaks saab hambaarst uurida röntgenpildi abil ka hambapõrutuse mõju hambajuurele.

Seotud lood:

Hambanihestus ehk hamba asendi muutus

Hambanihestus tähendab seda, et hammas on liikunud trauma tagajärjel valesse asendisse. Hamba asendi muutusele viitab see, kui hambaid kokku pannes on tunda, et midagi segab, hammas on liikuv ning koputamisel esineb valulikkust. Hambanihestuse korral saab suure tõenäosusega viga ka hambapulp ehk hamba sees asuv närvide ja veresoonte kimp, mis võib trauma tõttu katkeda. Sellisel juhul kaotab hammas vereringe, muutudes vastuvõtlikuks pisikutele ja bakteritele. Selleks, et hammast päästa, on oluline võimalikult kiiresti jõuda hambaarsti juurde, kes lükkab hamba omale kohale tagasi ja kinnitab selle lahasega naaberhammaste külge.

Loe veel

Hambaemaili mõra

Hambaemaili ehk hamba pealmise kihi mõrade korral ei ole hambal nähtavat murdu, küll on aga kliiniliselt nähtavad murrujooned emailis. Kuigi hambamõraga hammas ei erine kuidagi tervest hambast ning ei vaja ravi, tuleks siiski pöörduda hambaarsti juurde, kes kontrollib hamba liikuvust ning vitaalsust ehk kas närvide ja veresoonte kimp hamba sees on pärast traumat terveks jäänud. Lisaks võib täita murrujooned täidismaterjaliga, et vältida mõrade värvumist. Edasi on tähtis regulaarne kontroll, esialgu ühekuise, siis paarikuise, hiljem pooleaastaste vahedega kuni kahe aasta jooksul

Hambamurd

Hambamurd tähendab seda, et mingi osa hambast on hambatrauma tagajärjel ära tulnud ning üldjuhul on see silmale nähtav. Hambamurd võib olla nii kergemat kui ka raskemat laadi, sõltuvalt sellest, kas murdunud on ainult email ehk hamba kõige pealmine kiht või ka dentiin ehk hambaluu. Halvimal juhul võib lisaks emailile ja dentiinile viga saada ka hambapulp ehk närviveresoonte kimp. Igal juhul tasub ära tulnud hamba osa üles otsida ning kiiresti pöörduda hambaarsti juurde, kes saab selle võimalusel tagasi kinnitada või täidisega asendada.

Hambajuure murd

Sarnaselt nihestusele või põrutusele ei ole hambajuure murd silmale alati nähtav. Sellest võib märku anda hamba krooniosa ehk hamba nähtava osa liikuvus, hammaste tundlikkus, igemest immitsev veri või igemevedelik. Juuremurdu on võimalik diagnoosida röntgenpildi abil, mistõttu on kindlasti oluline pöörduda hambaarsti juurde. Juuremurru korral püsib võimalus, et närvide ja veresoonte kimp murdunud hambaosas saab uue verevarustuse, liikuvus väheneb ja hammas stabiliseerub ning paranemine võib olla iseeneslik. Paljudel juhtudel on aga vaja sekkumist, näiteks hamba ajutiselt lahasega fikseerimist või juureravi. Et tüsistustele õigeaegselt reageerida, on igasuguse hambatrauma puhul ülioluline regulaarne kontroll. Enamasti peaks hambatraumade järel kontrollis käima esialgu 2-4 nädala ja siis 6-8 nädala tagant. Seejärel 6 kuu järel ning edaspidi üks kord aastas 5 aasta jooksul. Hammast jälgitakse kliiniliselt ja röntgenuuringute abil põletiku tekke, hambakudede sulandumise ehk resorptsiooni ning hamba jäiga luustumise ehk anküloosi arenemise suhtes.

Hamba täielik väljumine hambasombust

Kui hammas on suust täiesti välja tulnud, tasub see igal juhul üles otsida, saastumise korral kergelt jaheda veega üle loputada ning ruttu suhu oma kohale tagasi panna. Katsuda tohib seejuures ainult läikivamat ja valgemat hamba krooniosa — kollakamat juurepinda katsudes võib täiendavalt traumeerida õrnu hammast luuga ühendavaid sidemeid. Kui hammast tõepoolest kohe suhu tagasi panna ei õnnestu, võib selle transportimiseks asetada topsi oma sülje sisse, tagumiste hammaste kõrvale põse sisse või ka piima sisse. Hambaarsti juurde peaks jõudma vähemalt ühe tunni jooksul. Samas, mida kiiremini hammas suhu omale kohale tagasi saab, seda parem. Iga minut loeb, sest elusad koed hamba pinnal ning sees on väga õrnad ja hävivad, kui nad kiiresti hea verevarustusega keskkonda tagasi ei saa. Kui peatrauma ei ole nii tõsine, et vajab erakorralise meditsiini osakonnas kontrolli, tasuks kiirustada kindlasti hambaarsti juurde, mitte EMOsse.

Ka juba suhu omale kohale tagasi pandud hambaga tuleks kiiresti pöörduda hambaarsti juurde, kus hammas ajutiselt stabiilsuse saavutamiseks kõrvalhammaste külge fikseeritakse. Edaspidi on ülioluline hamba hoolikas jälgimine hambaarsti juures esialgu paarinädalaste, siis paarikuiste, pooleaastase ning edaspidi üheaastaste vahedega kuni 5 aasta jooksul.

Kõige paremad on hamba tagasi siirdamise šansid lastel ja noortel, kelle hamba juuretipud ei ole veel lõplikult välja arenenud. Seesugused juured on tipust avarad, võimaldades hambal uuesti saada hea verevarustus ning säilitada oma vitaalsus. Täiskasvanud inimeste hammaste juuretipud on kitsad, taoliselt uut verevarustust saada ei õnnestu ning trauma saanud hambale tuleb enamasti teha juureravi.

Eraalgatuslik sotsiaalteavituskampaania hammaste tervise kuu toimub juba kaheksandat aastat. Teavituskuu eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust — ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga. Hammaste tervise kuu raames toimuvad hambatrauma teemalised koolitused nii hambaarstidele kui ka treeneritele. Kõigil huvilistel tasub külastada tasub ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte. Kodulehelt leiab videod ja materjalid, mille üle saab näiteks pere või treeninggruppidega koos arutada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare