Tõde on see, et hambakaaries on maailmas enim levinud krooniline haigus, milles mineraalide hambast lahkumise või tagasipöördumise suunda peab inimene ise oma käitumisega kontrollima. Hambasse täidise asetamine kõrvaldab ainult haigusnähu, kuid ei mõjuta haiguse põhjust ehk ei muuda patsiendi tervisekäitumist.

Hammaste tervena hoidmisel on tähtis mõista, et kaariese puhul on tegu pidevalt toimuva hambakoe ainevahetusprotsessi tasakaaluhäirega. Happelises keskkonnas mineraalid lahkuvad ja aluselisemaks muutudes suunduvad hambasse tagasi. Nii polegi hammaste tervena hoidmiseks vaja teha muud, kui hambaid happe eest säästa.

Hundid söönud, hambad terved

Hammast söövitav piimhape tekib hambale katubakterite elutegevuse jääksaadusena. Pisikud saavad oma energia inimese söögikorrast – igale toitumiskorrale järgneb keskmiselt tund aega kestev happerünnak. Samas teame, et happerünnaku tagajärgede parandamiseks kulub süljemineraalidel umbes kolm korda rohkem aega. Seepärast tulebki hammastele enne järgmist söögikorda vähemalt selle võrra kosumiseks aega anda. Hundil, kes looduses väga harva süüa saab, ei leidu hambakaariest. Küll leiame tänapäeval hambaauke aga koeralt, kellel peremees päeva kestel valimatult näksida lubab.

Kas uurime või hoopis puurime?

Nii ongi kaariese kontrollimiseks kõige lihtsam toitumiskordade arvu piirata. Põhitoidukordade vahelised palad ja suhkrusisaldusega janujook hoiavad keskkonna hambapinnal kestvalt happelise, mille tagajärjel tekib hambasse auk. Söögikordade vahel vähemalt kolme-neljatunniseid pause pidades ja janu korral vett juues kasvab suhu hambasõbralik mikrofloora.

Ajalooliselt on hambaarstid “ravinud” hambaauku. Aga täidise asetamine ei ravi haiguse põhjust ega mõjuta pisikukoloonia ehk biofilmi omadusi. Et kaariesehaigust ravida, hindab tänapäevane hambaarst sarnaselt südamearstiga haigestumise riske.

Hambaarst analüüsib lisaks käitumisharjumustele sülje ja biofilmi omadusi ning otsib röntgenülesvõttelt silma eest varjul olevaid varaseid haiguse märke. Alles läbivaatuse, haiguse ajaloo, ravimitarbimise, toitumis- ja hügieeniharjumuste hindamise järel annab hambaarst personaalsed juhised kaariesehaiguse kontrolli all hoidmiseks.

Kaariesehaiguse ravimiseks uurib hambaarst välja haiguse põhjused, et koostöös patsiendiga hoida infektsioon kontrolli all. Nakkust ennast vältida pole võimalik. See saadakse tavaliselt emalt ja lahti saab sellest alles raugaeas viimase hamba kaotamisega. Kõik terved inimesed on võimelised tervislikult käitudes oma hambad terved hoidma.

Hambaauku põhjustab hambavaenulik käitumine. Vähemalt kolme-neljatunniseid pause toidukordade vahele jättes ja janu korral vett juues, püsivad ka haigusetekitajad “dieedil”.

Happerünnaku suhtes vastupidavamaks muudab hambad aga fluoriidiga hambapasta. Koostöös hambaarstiga, kes selgitab välja haigestumise riski, hoitakse haigus kontrolli all läbi elu.