Hammaste tervis: pärilikud hambumuse probleemid — ravida või mitte?

Enamus hambumusega seotud probleeme on päriliku iseloomuga, mistõttu tunduvad mitmed anomaaliatest tingitud tunnused, nagu silmnähtavalt esiletungiv alalõug või liigselt eespool paikevad ülemised esihambad lapsevanema jaoks loomulikena. Teatud näoprofiil on kandunud põlvest põlve ja tihtipeale ei osata seda seostada hambumuse probleemidega. Kliinik 32 ortodont dr Katri Herman selgitab, miks tuleks sellistel juhtudel siiski ortodondi poole pöörduda.

Ravivõimalused paranenud

Dr Hermani sõnul on loomulik, et lapsevanemad peavad mõnda anomaaliast tingitud tunnust lapse näo eripäraks. „Mõni näoprofiil on kandunud edasi põlvest põlve, mistõttu ei seostata seda hambumuse probleemidega. Seda peetakse pigem näo eripäraks, mis on olnud nii emal, vanaemal kui ka vana-vanaisal. Ometi annab näiteks silmnähtavalt esiletungiv alalõug märku hambumusanomaaliast, mida on võimalik ravida,“ rääkis dr Herman. „Veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud ortodontia kui hambaravi haru Eestis veel levinud ning seepärast ei olnud vanaemal või vana-vanaisal võimalik oma hambumust ja sellest tingitud kõrvalekallet ravida. Tänapäeval on aga selline võimalus olemas,“ lisas dr Herman.

Vale hambumus mõjutab näo-lõualuude kasvu ja arengut

„Hambumusega seotud probleemid võivad mõjutada näo-lõualuude normaalset kasvu ja arengut. Näiteks ülalõua kasv ja areng toimub enne alalõua lõplikku kasvu. Risthambumuse puhul on aga alumised eeshambad kokkuhammustamisel ülemistest eeshammastest eespool, mistõttu on ülalõua kasv ja areng takistatud,“ rääkis dr Herman. „Lapseeas ravimata jäänud hambumusanomaalia ravi võib osutuda täiskasvanueas palju raskemini ravitavaks. Tõsisemate hambumusega seotud probleemide ennetamiseks tasub tulla juba kooliealise lapsega ortodondi juurde kontrolli,“ lisas dr Herman.

Korras hambumus tõstab enesehinnangut

Mitmed hambumusanomaaliast tingitud tunnused tekitavad nii lastes kui ka täiskasvanutes ebakindlust. Lapsevanem võib pidada teatud näoprofiili või hammaste asendit eripäraks, kuid laps mitte. „Hammaste tervis on nii laste, eriti teismeealiste, kui ka täiskasvanute jaoks õrn teema. Juba väike kõrvalekalle nii-öelda normaalsusest võib tunduda suure probleemina,“ rääkis dr Herman. Tema sõnul ei pruugi hambumusanomaalia 7-aastast last häirida, kuid teismeeas hakkab laps sellele üha rohkem tähelepanu pöörama ning soovib ise ortodonti külastada ja hambumuse raviga alustada.

„Hoolimata sellest, et mõni näoprofiil on kandunud edasi põlvest põlve, pöörduvad ka paljud täiskasvanud ortodondi poole eesmärgiga parandada naeratuse esteetikat ja seeläbi tõsta enesehinnangut, „ rääkis dr Herman. „Samas on täiskasvanute ravi komplitseeritum, sest lõualuude aktiivne kasvuperiood on lõppenud, mistõttu on mitmeid probleeme mõistlikum ravida juba lapseeas,“ lisas dr Herman.

Tänavu juba seitsmendat aastat toimuv Hammaste tervise kuu keskendub sel aastal hambumuse probleemide selgitamisele. Eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust, pannes inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele — ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga.

Külastada tasub ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte aadressil www.hammastetervisekuu.ee, kus on üleval videod ja materjalid, mille üle saab perega koos arutada.