Kaaries on väga lihtsalt leviv nakkushaigus

Kaariest ja teisi suu­haigusi esineb inimestel üha rohkem – nende vältimiseks tuleb juba väikelaste hammaste hügieenile tõsist tähelepanu pöörata.

Kaaries on väga lihtsalt leviv nakkushaigus, mis põhjustab üldiseid terviseprobleeme ja mõjutab inimese elukvaliteeti. Kõige tõhusam viis hammaste kaitsmiseks on õige suuhooldus.

Laste suuhügieen sõltub paljuski nende vanemate teadlikkusest ja käitumisest. Teadmatuse tagajärjel võivad äsja suhu lõikunud hambad saada kahjustada ning neist jäävad järele vaid põletikulised juured.

See omakorda rikub suu mikrofloorat ja soodustab hambakahjustuste tekkimist nii piima- kui jäävhammastel ka edaspidi. Kaariesest kahjustatud hambad ja põletikulised igemed on kasvavale organismile tõsine probleem, sest sellises suus leidub massiliselt mikroobe, mis võivad põhjustada mitmeid kroonilisi ja ägedaid haigusi nagu südame-, liigese-, neeru- ja seedeorganite haigused.

Suuhaigused on hambaravi kiirest arengust hoolimata jäänud tohutuks rahvatervise probleemiks kõikjal maailmas. Haigus koormab eriti sotsiaalselt raskes olukorras olevaid inimesi nii arengu- kui arenenud maades.

Spetsialistid eeldavad, et suuhaiguste osakaal kerkib lähitulevikus veelgi. Hambakaariese esinemine tõuseb käsikäes süsivesikute tarbimise kasvuga, ka suitsetamine põhjustab hamba- ja igemehaiguste sagenemist ning suu vähkkasvajate teket.

Tervisestrateegia aitab

Eesti tervisepoliitika lähtub põhimõttest, et inimestel peavad olema võrdsed võimalused heale tervisele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest, haridusest, rahvuslikust kuuluvusest ja teistest näitajatest.

Meie riigi rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009–2020 toob välja laste tervise valdkonna peamised probleemid: vanemate vähene teadlikkus imikute ja väikelaste tervisest ning arengu iseärasustest, koolieelikute ennetavate tervisekontrollide ebaregulaarsus, hambakaariese kõrge esinemissagedus koolieelikutel ning selle sagenemine lapse vanemaks saades.

Laste suutervise olukorra parendamiseks on haigekassa rahastanud projekti “Laste hammaste tervis”, mis on suunatud kuni kolmeaastastele lastele, sest tervete jäävhammaste arenguks peab suu tervislik seisund olema hea enne hammaste lõikumist.

Nõuandeid ja juhiseid hügieeni, kõrvalekallete märkamise, toitumise ja lapse arstivisiidiks ettevalmistuse kohta on jagatud lasteaedade nõustamisüritustel ning perearstikeskustes üle kogu Eesti.

Perekonna tähtis roll

Projekti käigus selgitati välja ka lapsevanemate teadmised kaariesest, selle riskiteguritest ja ennetusest. Rohkem kui pooled küsitletud lapsevanematest hindasid oma teadmisi kaariesest rahuldavaks, ent ei olnud samas altid lapsega hambaarsti külastama. Vastanud vanemate laste keskmine vanus oli 2,6 aastat ja nendest oli hambaarsti juures käinud vaid kolmandik.

Enamik vastanutest teadis, et maha kukkunud lutti ei tohi vanem oma suus puhastada. Samas kasutas 44% emadest-isadest lapsega sama kahvlit või lusikat.

Kaariese riskiteguriteks on kehv hügieen, organismi madal vastupanuvõime ja valed toitumisharjumused, näiteks lapsega samade nõude kasutamine, rohke suhkru ja süsivesikute tarbimine ning lutipudeli kauane kasutamine.

Suhkrut sisaldavad mitte ainult maiustused ja magustoidud, vaid ka piima- ning puuviljasuhkrut sisaldavad toiduained. Seega põhjustab kaariest ka piim ja piimatooted ning kodus tehtud mahlad.

Lutipudeli kauane kasutamine põhjustab peale kaariese ja toitmishäirete ka kõne- ning ortodontilisi probleeme. Kaariese vältimiseks tuleks laps lutipudelist võõrutada 10–12 kuu vanuselt.

Kõige kahjulikum harjumus hammastele on lapse uinutamine koos lutipudeliga. Alates 6. elukuust peaks harjutama last tassist jooma ja lusikaga sööma – siis oskab ta juba mäluda ning õigel ajal lutipudelist loobumine on kergem. Ka võivad lapsed imeda pöialt või hingata suu kaudu – neid halbu harjumusi keelates on võimalik vältida lõualuu ja hammastumise väär­arenguid.

Õigel ajal arsti juurde

Hügieen on kaariese ennetamisel esmatähtis. Samuti tuleb pärast esimeste hammaste lõikumist käia iga poole aasta tagant arsti juures, et kontrollida hügieeniharjumuste õigsust ja võimalike kõrvalekallete teket.

Ema või isa võiksid visiidi ajal lapse juures olla, et teda toetada. Samas peaks suhtlemises olema põhiroll ikkagi hamba­arstil ja tema assistendil ning lapsevanem võiks tagaplaanile jääda. Seda on lihtsam saavutada, kui vanem istub lapse kõrval või hoiab tema kätt või jalga, kuid ei sega arsti ja lapse jutule vahele.

Arsti ja lapse suhe peab juba alguses kindlustama lapsele turvatunde ümbritseva suhtes ja tagama, et ta raviga lepiks. Lapsed, kes on arstiga juba tuttavad ning kel on varasematest kohtumistest meeldivaid kogemusi, tunnevad end tihti vabalt ega karda.

Iga laps käitub erinevalt ning nad on omaette isiksused. Neil on oma veendumused, arvamused, kogemused, ootused ja hirmud.

Lapse ärevuse ja hirmu ületamine on keeruline ning nõuab tihti kannatlikkust. Uue keskkonnaga kohanemiseks võiks lapse kliinikusse kaasa võtta, kui hambaarsti juurde läheb mõni teine pereliige – see annab lapsele võimaluse jälgida visiidi käiku eemalt ja oma tempos.

Sel moel saab ta vähehaaval aru hambaravi olemusest, ilma et temalt keegi midagi ootaks. Kõige olulisem on lapse regulaarsele hambakontrollile heade mälestustega alguse loomine, et visiidid hambatohtri juurde jätkuksid ka täiskasvanuna.

Laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil on võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas tuleb suur osa oma säästudest investeerida hambaravisse. Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpus on suus tugevad ja terved hambad, ei ole kallist hambaravi vaja veel mitukümmend aastat.