Glaukoom on suhteliselt sageli esinev silmahaigus, mis ravimata juhtudel võib viia nägemise kaotuseni. Pimedaksjäämise põhjustest on glaukoom maailmas teisel kohal.

Termin "glaukoom" pärineb vanakreeka keelest, glaukos on kreeka keeles "rohekas", seetõttu nimetati varem glaukoomi ka rohekaeks, kuna kaugelearenenud glaukoomi puhul võib pupilli refleks olla rohekashallikas.

Maailmas arvatakse olevat ligikaudu 70 miljonit glaukoomikahjustusega haiget, nendest 6,7 miljonit on glaukoomist pimedad. Hinnanguliselt pooled glaukoomijuhtudest on diagnoosimata.

Silmalaser OÜ silmaarst dr Aili Madissoon ei oska Eesti kohta öelda konkreetset arvu, aga pa­kutakse, et glaukoomi esinemis­sagedus üle 40aastaste inimeste hulgas on Eestis 2-3% ja vastavalt vanuse kasvule tõuseb ka haiguse esinemise protsent.

Glaukoom on vanemate inimeste tõbi ning laialt levinud neil, kel vanust üle 50 aasta. Põhjus, miks see just vanemaid inimesi tabab, on dr Madissooni sõnul silma anatoomilistes muutustes koos pärilike eelsoodumustega.

Glaukoomi põhjustab kanalite ummistumine

Silma sisemuses moodustub ja tsirkuleerib vedelik, mis kindlustab normaalse siserõhu. Mitmesugustel põhjustel võib silmasisese vedeliku äravoolamine häiritud olla - siis jääb silma liigne vedelik, suureneb surve ja vedelik hakkab silma rõhuma. Selle all kannatab nägemisnärv, mille kiud katavad silmamuna siseseinu.

Surve jätkub aastaid. Silm kohaneb vähehaaval sellise olukorraga, ent kanalid muutuvad üha kitsamaks ja rõhk silmanärvile suureneb.

Samaaegselt toimuvad muutused veresoontes - takistatud on vere juurdevool, kudede toitumine, sh ka nende, mis kindlustavad silma sisemise vedeliku juurde- ja äravoolu. Lõpuks nägemisnärv hävib.

Primaarne kaasasündinud glaukoom

See on vastsündinutel esinev silmasisese rõhu tõus, mille põhjuseks on üsasisene silma eeskambrinurga arenguhäire - vesivedeliku äravooluteed pole normaalselt välja arenenud.

Kuna vesivedeliku produktsioon on normaalne, tõusebki silmasisene rõhk. Silmamunad suurenevad, beebi valgekest ja sarvkest on elastsed ning venivad kõrge rõhu toimel välja. Silmad vesitsevad sageli ja kardavad valgust - laps on seetõttu sunnitud silmi kinni pigistama ja neid hõõruma.

Suletud nurga glaukoom

See häire võib avalduda akuutse haigushoona - valu silmades, meelekohal või kulmukaarel. Silma kataks kui udu, heites pilku lambile nähakse vikerkaarevärve. "Suletud nurga glaukoomi puhul võib olla tõesti nii, et silmarõhk tõuseb järsku," selgitab dr Aili Madissoon haiguse tunnuseid.

"Tavaliselt hakkab pea valutama öösel, mingis kindlas piirkonnas on ühe- või kahepoolne valu. Inimene ärkab üles, tal on iiveldustunne kuni oksendamiseni välja. Silm on punane, nägemine halveneb, valgusallikate ümber võib olla halo, mille tingib sarvkesta turse. Silm on punane, valutab, pupill on lai, ei reageeri valgusele, ja kui silmamuna katsuda, siis on see kivikõva.

Sagedamini esineb primaarset avatud nurga glaukoomi, mis kulgeb peaaegu sümptomiteta, kulg on krooniline. See ongi ohtlik, et inimene ise ei pruugi märgata mitte midagi. Tal võib vahel valutada pea. Tal võib silmades vahel torkida või hõõruda, aga need sümptomid ei ole iseloomulikud ainult glaukoomile.

Väga tähelepanelik inimene, kes teab haigusest ja sellest, et tal võib glaukoom tekkida, võib proovida jälgida oma vaatevälja muutusi. Tavaliselt ei pane inimene glaukoomile iseloomulikku vaatevälja ahenemist tähele.

Vaateväli hakkab ahenema just ninapoolsest osast. On soovitatud vana nõksu: kui inimene otse vaatab, kas ta näeb oma ninaotsa? Seda peab vaatama eraldi silmadega, mitte kaks silma koos."

Glaukoomi ennetada ei saa, kuid kui seda varakult ravida, on haigust võimalik kontrolli all hoida.

Leevendus ja ravi

Glaukoomist põhjustatud nägemiskadu või nägemise vähenemist pole võimalik enam taastada. Seetõttu peaksid kõik, kellel on suurem risk glaukoomi tekkeks, käima vähemalt kord aastas silmaarsti kontrollil.

Glaukoomiravi tähtsaim eesmärk on alandada kõrgenenud silmasisest rõhku ja parandada võrkkesta verevarustust. Esmaseks raviks on silmatilgad. Järgmine etapp on laserravi. Kui ka see ei osutu piisavaks, siis tehakse operatsioon ja luuakse vedelikule kunstlik äravoolutee.

Nõu annab dr Aili Madissoon: "Kui inimene teab, et ta lähisugulastel on glaukoom, siis peaks hakkama ennast küllalt varakult jälgima. Pärast kolmekümnendat eluaastat tuleks käia arsti juures ja kontrollida silmarõhku. Aga ka neil, kellel pärilikku soodumust ei ole, peaks olema hiljemalt 50. eluaastaks arsti juures käidud ja silmarõhk mõõdetud.

On võimalik haiguse kulgu aeglustada, see on seotud nägemisnärvi verevarustusega. Näiteks tuleks normaliseerida vererõhk. Glaukoomihaigetel on sageli nii, et öine vererõhk kipub langema liiga madalale, mis ei ole hea, sest siis on vere läbivool veresoontes kehvem ja halveneb silmanärvi verevarustus. Samuti tuleb loobuda suitsetamisest, sest see ahendab veresooni.

Suhkruhaigetel tuleb normaliseerida veresuhkur. Tuleb jälgida, et kolesterool oleks normis."


Soovitusi glaukoomipatsiendile

- Ärge istuge televiisori ees üle 3 tunni. Televiisorit vaadates lülitage sisse laevalgusti. Pimeduses silmatera laieneb ja silma sisemise vedeliku kanalid hakkavad sulguma.

- Vedeliku tarbimisel tuleb silmas pidada, et see oleks päeva peale ära jaotatud - ei tohi juua suurt hulka vedelikku lühikese aja (paari minuti) jooksul. Suurem veehulk võib tekitada turse ja kõrgenenud veresurve. Tee ja kohvi joomise järel võib silma siserõhk veidi tõusta, kuid mitte sellisel määral, et nende vedelike joomisest peaks täiesti loobuma. Ärge aga jooge kanget kohvi või teed, sest need soodustavad adrenaliini eraldumist samuti nagu erutumine.

- Ei tohi teha rasket kehalist tööd. Ei või pingutada, sest veresooned on haprad. Kui lõhkeb kas või peenike veresoon, kaob nägemine. Hoolitsege, et teil ei tekiks kõhukinnisust.

- Pole soovitatav teha kummardamisega seotud töid. Vere juurdevool pähe on glaukoomi puhul ohtlik.

- Ujumine ei ole glaukoomihaigele keelatud, sukeldumist harrastavad patsiendid peaksid siiski konsulteerima oma raviarstiga, kas see tegevus neile sobib.

- Liikuge rohkem. Kui teil on istuv töö, jalutage värskes õhus tund enne ja pärast tööd; hapnikupuudus mõjub veresoonkonnale kahjulikult. Füüsiline koormus pigem langetab kui tõstab silmarõhku. Vaid pigmentglaukoomihaigetel võib füüsiline tegevus silmarõhku tõsta, selle vältimiseks on võimalik kasutada laserravi või täiendavat tilgaravi.

- Saun ja leil langetavad glaukoomihaige silmarõhku, nagu ka tervel inimesel.

- Lennukiga lendamine ei ole glaukoomihaigele probleem. Lennukis tekitatud kunstliku õhurõhuga kohaneb silm kiiresti ja silmarõhu tõusu ei teki.

- Glaukoomihaige võib enamasti kanda kontaktläätsi, aga täpsemad juhised nende kasutamiseks annab silmaarst.

- Raseduse ajal üldiselt silma siserõhk langeb. Kui silma siserõhk on siiski kõrge, on ravi vajalik ja võimalik.

- Tähtis on mitte ainult vähendada silma siserõhku, vaid ka parandada vere juurdepääsu silmale. Selleks kasutage A-, B-, C- ja E-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, mis parandavad ainevahetust. Neid vitamiine sisaldavad aedviljad, puuviljad, jäme leib ja taimeõli. Mune võib süüa ainult keedetult ja mitte üle kolme nädalas.

Artikli kirjutamisel on kasutatud www.glaukoom.ee, www.inimene.ee ja www.terviseleht.ee andmeid.