Inimesele on hambavärv geneetiliselt kaasa antud, kuid värvimuutused tekivad ka eluajal. Nüüdseks on välja töötatud päris mitu meetodit, kuidas hambaid valgendada. Alati pole probleem inimese perfektsionismis, esineda võib väga tõsiseid värvimuutusi ja kui neid ei korrigeeri, võib see mõjutada kogu väljanägemist ning viia sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste järelhaigusteni.

Naeratuses osalevad peale lihaste ka tunded ja see on nii neuroloogilise kui ka psühholoogilise protsessi tulemus. Kui naeratatakse värvunud hammastega, võib tulla vastulöök. Välimus on kindlasti oluline ka enesekehtestamise ja enesehinnangu puhul. Ideaalne hammaste värv pole kuskil kirjas, see on sisetunde küsimus.

Palju värvimõjutajaid

Hammaste tumedam värv võib olla ka mõne haiguse ilming. Seepärast vajab valgendamine alati eelnevalt tumenemise põhjuse väljaselgitamist. Värvuda võivad hambad kas nende pinna kaudu ehk nagu “plekk peal” või läbi ainevahetuse seestpoolt. Toon mõned tüüpilisemad põhjused mõlema tüübi värvimuutuseks.

- Kehv hügieen.

- Geneetilised tegurid.

- Suitsetamine.

- Mõned söögid-joogid võivad määrida hambaid pikemaajalisel kasutusel, näiteks kohv, tee, cola jt karastusjoogid, punane vein, puuviljad-juurviljad (peet), marjad (eriti mustikad ja mustad sõstrad) jt.

- Vanuse suurenedes hambad tumenevad ka seetõttu, et email õheneb ja muutub läbipaistvamaks. Selle all asuv tumedam dentiin hakkab läbi kumama.

- Trauma (hamba närvide-veresoonte kimp laguneb, mille tulemusel tekkivad pigmendid tungivad dentiini).

- Keskkonnategurid, näiteks floor joogivees ja toidus. Floor kuhjub hammastesse ja sõltuvalt hamba arengu ajast ja floori kogusest on kahjustused erinevad. Värv varieerub kriitjasvalgest kuni pruuni/mustani.

- Haigused, mis segavad dentiini/emaili arengut juba enne sündi (ema haigused) aga ka varajases lapseeas (dentiin või email ei moodustu täielikult või on laiguline) ja sündroomid (näiteks Turneri sündroom), kaasasündinud haigused.

- Paljud ainevahetushäired (näiteks kaltsiumi ainevahetus), rahhiit, bilirubiini sisalduse tõus veres jt verehaigused, kromogeensed bakterid suus, seenhaigused, diabeet (võib põhjustada emaili õhenemist, mis annab hambale tumedama värvi) jpt.

- Ravimitest näiteks aneemiaravimid (Tot’hema teeb hambad halliks, raua­vaegusaneemia ravimid lausa mustaks, sõltudes muidugi kogusest); antibiootikum tetratsükliin (kui kasutada raseduse 4. kuust kuni lapse umbes 8. eluaastani, sest siis arenevad hambad ja tet­ratsükliin tungib dentiini kaudu emaili koostisesse, moodustades seal püsiva ühendi ja hambad tulevad pruunikas-lillakas-
hallikad).

Tetratsükliini derivaat minotsükliin, mida kasutatakse akne raviks, muudab hammaste värvi ka peale nende suhu lõikumist rohekashalliks või sinakashalliks, seostudes rauaiooniga ja imbudes igemevaovedelikku. Antihistamiinikumidest Benadryl, aga ka osad antipsühhootilised ravimid, kõrgvererõhktõve ravimid jt.

- Suuloputusvahendite pikaajalisel kasutusel, näiteks kloorheksidiin (teeb kollaseks), tsetüülpüridiinkloriid (sisaldub Scope’i toodetes), kaaliumpermanganaat (teeb lillaks).

- Seleenimürgitus, hõbeamalgaamtäidised (eriti kui ta sisaldab hõbeda sulfiide). Ja paljud teised põhjused.

Seega on valgendamise juures oluline näha värvimuutuse põhjust. Kui põhjus on hügieenis või dieedis, aitab hoolikam hammaste harjamine ja niidiga puhastamine. Ka hambaarstil tuleks lasta neid aeg-ajalt puhastada (näiteks soodapesuga). Mingeid võlusööke/-jooke, mis hambad tagasi valgeks teevad, ei ole.

Valgendused ravikabinetis

Hammaste valgendamiseks on palju koduseid meetodeid, kuid ka professionaalseid protseduure. Üheks edumeelsemaks on zoom-valgendus. See protseduur võtab aega maksimaalselt 2 tundi koos kõikide ettevalmistustega ja värvimuutus saavutatakse kohe peale seansi lõppu. Lõplik tulemus ilmneb kuni 2 nädala pärast, kui saavutatud värv stabiliseerub.

Valgendusgeel kantakse hammastele (pehmed koed on kaetud kaitsva kõvanenud geeliga) ja suunatakse peale lamp spetsiaalse lainepikkusega intensiivse valgusega (350–400 nm), mis aktiveerib geelis sisalduva vesinikperoksiidi.

32% vesinikperoksiidi geel reageerib aktivaatoriga ja tulemuseks on 25% vesinikperoksiid (ph 7,5–9). Geeli aktiivsed ained (hapnik) tungivad hammastesse, muutes need valgemaks. Valgendamine oksüdeerib hamba orgaanilisi pigmente.

Zoom-valguslambil on ka infrapunafilter, mis aitab vähendada hamba soojendamist (filtreerides infrapunakiirgust), sest soojendamine kahjustab hambaid. Kollakad hambad alluvad valgendusele väga hästi, pruunikad halvemini ja hallikad ei pruugi üldse märkimisväärselt valgenduda.

Kas valgendamine rikub hambaid?

Muidugi rikub. Iga sekkumine millessegi tekitab muutust. Siin on oluline, kuidas, millise intensiivsusega valgendamist tehakse ja kuidas jäävad kahju ning sellest saavutatud positiivne tulemus omavahel balanssi.

Kreeka keeles näiteks tähendab sõna farmacon nii ravimit kui ka mürki. Vahe mürgi ja ravimi vahel on koguseline, väikeses annuses mürk võib ravida ja suures annuses ravim tappa. Kui teha asju mõõdukalt ja selleks koolitatud inimeste poolt läbi viiduna, on ohud minimaalsed.

Valgendamist on uuritud ning paljud uuringud väidavad, et zoom-valgendus hamba mikrostruktuuri kõvadust ei muuda. Teisest küljest on vesinikperoksiid ju ärritav ja tsütotoksiline aine (jällegi küsimus koguses!).

Kuni 16. eluaastani ei soovitata ham­baid valgendada, närviruum hamba sees on noortel lai ja võimalus närvi ärritada suurem. Ka ei sobi valgendamine rasedatele ja imetavatele emadele.

Pärast valgendust võivad jääda hambad paariks päevaks tundlikuks ja nii valgus kui ka lekkida võiv geel võivad ärritada pehmeid kudesid. Viimast saab aga osav asjatundja vältida.

Ka tundlikkus ja võimalikud valusähvakad samal ja järgmisel päeval on sõltuvalt inimesest ja valgete hammaste soovist väljakannatatavad. Ilu nõuab teadagi ohvreid.

Samas võib patsient saada ka tundlikkuse vähendamiseks geeli koju kaasa.