Kuidas mõjub tervisele optiline kiirgus
Tavapärase arusaama kohaselt eksisteerib laserkiirgus üksiku lainepikkuse kiirena. Töötaja võib asetseda kiirele väga lähedal, aga see ei avalda tema tervisele mingisugust kahjulikku mõju. Kui aga töötaja astub otse kiire teel, võib ta hetkega ületada lubatud kiirguse piirväärtuse.
Mittekoherentse kiirguse puhul on vähem tõenäoline, et optiline kiirgus esineb hästi kollimeeritud kiirena ning kiirituse tase suureneb selle allikale lähenedes. Optiline kiirgus neeldub keha väliskihtidesse ja avaldab seega bioloogilist mõju peamiselt nahale ja silmadele, kuigi võib esineda mõju kogu organismile.
Erinevate lainepikkuste mõju on erinev olenevalt sellest, milline naha või silma osa kiirgust endasse imab, ja asjakohase interaktsiooni tüübist: ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. Laserkiirgus võib avaldada lisamõju, mis seisneb selles, et kude neelab väga kiiresti energiat ning see ohustab eriti silmi, mille lääts võib keskenduda laserkiirele.
Optilise kiirguse mõju: akuutne ja krooniline
Bioloogilised mõjud võib laias laastus jagada akuutseteks (kiirelt esinevad) ja kroonilisteks (esinevad pikaajalise ja korduva pika aja jooksul toimunud kokkupuute tulemusena).
Üldiselt esineb akuutne mõju vaid juhul, kui kokkupuute piirväärtus ületatakse ja see on tavaliselt erinevate inimeste puhul erinev. Suurem osa kokkupuute piirväärtusi tugineb akuutsete mõjude piirväärtuste uuringutele ning need on tuletatud nimetatud piirväärtuste statistilise kaalutlemise teel. Seega ei tähenda kiirgusega kokkupuutumise piirväärtuse ületamine tingimata tervisekahjustust. Tervistkahjustava mõju oht kasvab koos kokkupuute taseme suurenemise ja piirväärtuse ületamisega.
Enamik mõjudest esineb tervete töötavate täiskasvanute seas ulatuses, mis ületab oluliselt direktiiviga kehtestatud piirväärtused. Isikutele, kes on ülimalt valgustundlikud, võib aga osaks saada kahjulik mõju ka allpool kokkupuute piirväärtust. Kroonilistel mõjudel ei ole sageli piirväärtust, millest allpool neid enam ei esine. Seetõttu ei saa selliste mõjude esinemise riski nullini viia.
Kui töökohas esineb tehislikku optilist kiirgust, mis võib tõenäoliselt ületada kokkupuute piirväärtuse, tuleb töötajaid sellest teavitada ja neid vastavalt koolitada. Nõutud koolituse taseme kindlaksmääramisel peaks tööandja arvesse võtma töötajate pädevust ja teadlikkust tehisliku optilise kiirguse riskidest, kehtivaid riskianalüüse ja abinõusid terviseriskide ennetamiseks ning tööandja võimalust kasutada riskijuhtimisel välist ekspertiisi.
Kokkupuudet optilise kiirgusega saab vähendada Tehislikult tekitatud optilist kiirgust kohtab enamikus töökohtades. Sealhulgas rohkem näiteks järgmistel aladel:
- kuumtöötlemine, näiteks klaasi ja metalli töötlemine, kus ahjudest kiirgub infrapunakiirgust;
- kunst ja meelelahutus, kus artiste ja modelle võivad otse valgustada laikvalgustid, efektvalgustid, stuudiovälgud ja välklambid;
- politsei ja tollitöötajad, kes kontrollivad esemeid pakendit avamata, mis võib hõlmata ultraviolettkiirguse kasutamist fluorestseeruvate värvainete avastamiseks;
- ravi, mille käigus arstid ja patsiendid võivad puutuda kokku operatsioonisaali töövalgustusega ning optilise kiirguse kasutamisega ravi eesmärgil;
- tsehhid ja laod, spordisaalid, kus suurte ruumide valgustamiseks kasutatakse võimsat üldvalgustust;
- keevitamist hõlmav metallitöötlus.
Kokkupuudet optilise kiirgusega tuleks võimalikul määral vähendada füüsiliste kaitsemeetmete, näiteks juhtimisseadmete abil. Isikukaitsevahendeid peaks kasutama ainult juhul, kui juhtimisseadmeid ja haldusmeetmeid ei saa kasutada või need on puudulikud. Isikukaitsevahendite eesmärgiks on vähendada optilist kiirgust tasemeni, mis ei põhjusta sellega kokku puutuval inimesel tervisekahjustusi.
Optilisest kiirgusest tingitud vigastused ei pruugi ilmneda kokkupuute ajal. Olgu märgitud, et kokkupuute piirväärtused sõltuvad lainepikkusest ja seega võib isikukaitsevahendite tagatava kaitse ulatus sõltuda samuti lainepikkusest. Eriti ohtlik on naha kokkupuude optilise kiirgusega madalamal kui 400 nm juures, mis võib suurendada nahavähi riski.
Lisainfot leiab tehisliku optilise kiirguse direktiivi 2006/25/EÜ mittesiduvast juhendist, kus on põhjalikult selgitatud, kus me võime ohtudega kokku puutuda, missugune on toime tervisele ja missuguseid kaitsemeetmeid on võimalik rakendada.
Valik isikukaitsevahendeid:
- Silmakaitsmed: turvaprillid, kaitseprillid, näokaitse, visiir. Silmakaitsmed peaksid võimaldama töötajal näha tööpiirkonnas kõike, aga kärpima optilist kiirgust lubatud tasemeni.
- Kaitseriietus ja kindad: optilise kiirguse allikad võivad endast kujutada tuleohtu ja vajalik võib olla kaitseriietuse kandmine. UV-kiirgust väljastavad seadmed võivad ohustada nahka ning nahk peaks olema kaetud sobiva kaitseriietuse ja kinnastega. Kindaid peab kandma kemikaalide või bioloogiliste mõjuritega töötamisel.
- Hingamisteede kaitsevahendid: töötlemise käigus võib tekkida mürgine ja ohtlik aur või tolm. Hädaolukorras võib olla vajalik kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.
- Kõrvakaitsmed: mõne tööstusliku kasutusala tekitatud müra võib olla ohtlik.
Silmade ja naha tervisekahjustuste loetelu, sõltuvalt kiirguse lainepikkusest nanomeetrites:
100 – 280 UV-C: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, erüteem, nahavähk
280 – 315 UV-B: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, erüteem, elastoos (fotovananemine), nahavähk
315 – 400 UV-A: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus, erüteem, elastoos (fotovananemine), pigmendi kohene tumenemine, nahavähk
380 – 780 Nähtav: valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus (sinine valgus), võrkkesta põletus, põletus
780 – 1400 IR-A: kae, võrkkesta põletus, põletus
1400 – 3000 IR-B: kae, põletus
3000 – 106 IR-C: sarvkesta põletus, põletus
