Kuidas oma silmi aidata
“Optilise süsteemi vead – kaug- ja lühinägevus ning tõsised silmahaigused on suuresti pärilikud,” teab Merike Jaksi. “Suguvõsas tuleb kindlasti vaadata ka kaugemale tagasi kui ühe põlvkonna jagu, sest silmaprobleemid võivad esineda üle põlve. Kui suguvõsas on olnud mingeid silmahaigusi, siis peaks ennast aeg-ajalt kontrollida laskma.”
Siinkohal püüdsime silmanägemisega seotud probleemid ehk natuke meelevaldseltki eluringi peale ära jaotada.
Beebieast koolini
Laps sünnib siia ilma üldjuhul kaugnägijana. Beebi kasvades kasvab ka silmamuna, plusstugevus väheneb ning nägemisteravus paraneb. Lapse silmad võivad jääda väikesesse plussi, minna nulli või kalduda miinusesse – vastavalt sellele, milline on pärilik eelsoodumus.
Sündides on beebi pilk hajevil, silmade koordinatsioon pole veel korralikult välja arenenud. Selline nn pilgu uitamine tohib kesta vaid kuni kolm kuud. Pärast seda peab ta suutma jälgida lähedal olevaid esemeid ning silmad peavad liikuma paralleelselt. Kui lapsel selleks ajaks ei kujune välja silmade koostöö, tuleb pöörduda arsti poole.
Juhul kui lapse perekonnas on eelnevalt avastatud kaasasündinud kae (silmalääts on hägustunud sünnist saati), tuleb sellest juba enne sünnitamist arstidele teada anda ning lasta sünnitusjärgselt lapse silmad kohe üle vaadata. Silmakirurg otsustab, kas ja kui palju lapse silmas kaed on ning teeb vastavalt sellele lõikuseotsuse. Mõned juhtumid võivad vajada kiiret reageerimist, sest kui silma nägemisareng on takistatud, võib nägemisteravus langeda ning muutuda n-ö laisaks ehk amblüoopiliseks.
Soovitatavalt kõik kolme-nelja-aastased lapsed peaksid läbima nägemiskontrolli. See on veel kriitiline aeg, kus nii mõnelgi juhul saab prillide kandmisega silmanägemist tõepoolest parandada. Kolme-nelja aasta vanuse lapse nägemisteravus peaks olema vähemalt 0.8 (80%) ning kui ta saab viieaastaseks, peab nägemine olema juba 1.0 (100%). Sestap on ka koolieelne silmakontroll ülitähtis.
Nooruki- ja keskiga
Koolilapse- ja noorukieas võiks nägemist kontrollida iga kahe aasta tagant.
Pärast 40. sünnipäeva läheb enamikul inimestel tarvis lugemisprille. Ka need, kes on kunagi lasknud teha nägemist korrigeeriva operatsiooni, vajavad teatud vanuses lähedale vaatamiseks prille – nägemismuutus on vananemise loomulik osa.
Prillide määramise kuldreegel on: plussi pannakse nii palju kui võimalik ja miinust nii vähe kui võimalik. Kuid päris kindlasti ei tohi miinusprillide puhul teha ülekorrektsiooni – liiga tugeva miinusega prillid kahjustavad nägemist. Silmaarstiga koostöös inimene otsustab, milliseid prille tal tarvis on. Erandiks on liiklusvahendite juhid, kelle sõiduaegsele nägemisteravusele seatakse rangemad nõuded.
Vanemaealiste haigused
Vanemas eas lisanduvad prillidele (nägemisprobleemidele) sageli ka silmahaigused, näiteks glaukoom ehk roheline kae, maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine või katarakt ehk hallkae. Seepärast peaks oma silmi kontrollima nüüd juba kord aastas. Kelle suguvõsas on olnud pärilikke haigusi, peaksid eriti valvsad olema.
Üks pärilikest haigustest, mis eelkõige vanemas eas ilmneda võib, on nn roheline kae ehk glaukoom. See silmarõhuhaigus näitab paraku juba ka noorenemise märki – seda haigust avastatakse üha noorematel inimestel. Võib-olla on see tingitud sellest, et teadlikkus on tõusnud ja diagnostiline aparatuur paranenud. Sellepärast peetaksegi silmarõhu mõõtmist täiskasvanutel väga oluliseks.
Kollatähni kärbumise ehk maakula degeneratsiooni kahtlustuse korral on abiks Amsleri test. Selleks tuleks võtta ruuduline paber ning joonistada ruudustiku keskele täpp. Nüüd katta vasak silm kinni ning vaadata joonistatud täppi parema silmaga. Seejärel teha vastupidi. Jälgima peaks, kas jooned täpi ümber lähevad kõveraks või tekivad hoopis laigud. Testi tuleb teha lugemisprillidega.
Eristatakse kuiva ja märga maakula degeneratsiooni. Märg variant kujutab endast kollatähni turset ja haiguse raviks on võimalik teha silmasiseseid süste. See on ravi, mida võib saata edu, aga mitte alati ja kõigil.
Igasuguse ajutiselt haigust pidurdava ravi puhul peaks olema otsustusargumendiks mõte, et võib-olla juba mõne kuu pärast on leiutatud sinu haiguse tarvis tõhusam ravi.
Glaukoomi ja maakula degeneratsiooni ei saa välja ravida, küll aga haiguse kulgu pidurdada.
Hallkae on lihtsam silmahaiguse vorm ning seda lõigatakse tänapäeval vägagi edukalt, parandades suuresti inimese elukvaliteeti.
Siiski peame alati meeles pidama, et kõik operatsioonid tehakse n-ö tellija materjalist – operatsiooni edukus sõltub patsiendi organismi iseärasustest, näiteks kudede taastumisvõimest. Sel põhjusel ei soovitata ka lühinägevust korrigeerivaid operatsioone teha pärast 40. eluaastat, mil kudede reaktsioon pole enam see mis nooremas eas.
Kuidas oma silmi aidata
Kuiva õhuga kodudes ja kontorites, eriti arvuti taga töötades tekib nn kuiva silma sündroom. Lisaks regulaarsele puhkamisvajadusele on kõige lihtsam osta apteegist ja silma tilgutada kunstpisaraid. See pole otseselt ravim, kuid aitab nii põletiku kui kuivusest põhjustatud ebamugavustunde korral.
Palju on vaieldud toidulisandite üle. Maailma juhtivad silmaarstid on seisukohal, et on silmahaigusi, mille puhul võib öelda, et kui saame teatud kindlad ained kätte, pidurdavad need haiguse kulgu.
Nüüd on inimese valik, kas ta manustab spetsiaalseid toidulisandeid või sööb mitmekesiselt – puuvilju, köögivilju, marju. Hiljutisel silmaarstide konverentsil Pariisis rõhutati, et silmade kõige suuremad sõbrad on spargelkapsas, spinat ja oomega-3 rasvhappeid sisaldavad toiduained, näiteks rasvane kala. Seda eriti kollatähni kärbumise puhul.
Palju on räägitud suitsetamise kahjulikkusest. Ka silmahaiguste puhul ei saa nikotiini kahjulikust faktorist mööda vaadata. On teaduslikult tõestatud, et suitsetamine tõstab üle kahe korra maakula degeneratsiooni tekke riski ning isegi suitsetamise mahajätmine pidurdab selle haiguse kulgu.
Lõpetuseks rõhutab Merike Jaksi aga tervisekäitumise põhireeglit: “Kui tunnete, et midagi on nägemises valesti, midagi häirib, siis ärge jääge ootama-lootma, et see üle läheb, vaid pöörduge võimalikult kiiresti arsti poole.”
