Mille järgi aru saada, et lapsel on hambumusega probleeme?
Lõualuude asend on profiilis vaadatuna liigselt ette- või tahapoole
„Kui lapsevanem märkab, et lapse alalõug on silmnähtavalt esiletungiv või see paistab liiga väiksena, tasuks külastada ortodonti. Mõlemal juhul võib olla tegu raskema probleemiga, mis tuleks diagnoosida varakult ja teatud juhtudel on vajalik ka varane sekkumine “ rääkis dr. Nigul.
Ülemised esihambad paiknevad alumistest silmnähtavalt eespool
Isegi kui lapse alalõug ei tundu väiksena, annab võimalikust anomaaliast märku liigselt eespool paiknevad ülemised esihambad. Juhul kui ülemised esihambad paiknevad 9 mm või isegi rohkem eespool alumistest esihammastest, tähendab see rasket anomaaliat, mille ravi eest tasub Haigekassa,“ rääkis dr. Nigul. Sellistel lastel on suurem oht esihammaste traumale, mis lihtsamatel juhtudel võib tähendada hamba pooleks murdumist, raskematel juhtudel aga esihammaste kaotust.
Lapsel on probleeme kõnega, tahke toidu söömisega või neelamisega
„Hambumusanomaaliad võivad olla seotud kõnedefektide, probleemse neelamise või tahke toidu söömisega,“ rääkis dr. Nigul. Tema sõnul on need tavaliselt tekkinud kas pikale veninud luti, pöidla, sõrmede või esemete imemise ning suuhingamise tagajärjel. „Juhul, kui lapsel on häiritud teatud häälikute moodustamine, tema huuled kipuvad lahti olema või ta eelistab pehmemat toitu tahkemale, võib olla tegu hambumuse probleemiga, mis vajaks ortodondi poolset ülevaatust,“ selgitas dr. Nigul.
Piimahambad vahetuvad kas liiga vara või liiga hilja
Dr. Niguli sõnul toimub piimahammaste vahetumine tavaliselt 6-12-aastastel lastel. „Liiga vara eemaldunud piimahammas võib põhjustada hambakaarel ruumipuudust, kuna naaberhambad hakkavad tühjaks jäänud koha poole nihkuma. Selle tulemusena on takistatud jäävhamba kasvamine oma õigele kohale ja tekib vajadus ortodondilise ravi järgi “ selgitas dr. Nigul.
Puseriti või ebatavalise asendiga hambad
„Puseriti kasvanud hambad on selge märk kergemast või raskemast hambumusanomaaliast,“ rääkis dr. Nigul. „Lapsega tasub kontrolli tulla ka siis, kui näha on ainult üht puseriti kasvanud hammast. Mõni probleem on nähtav ainult röntgenpildi pealt, mistõttu aitab üksainus visiit suuremaid muresid ennetada,“ selgitas dr. Nigul.
Lisaks eelnimetatule annab hambumuse probleemidest märku hammaste krigistamine ja nähtav hammaste kulumine ning näos esinev asümmeetria. Ka kokkuhammustamisel esinevad probleemid, näiteks alumised ja ülemised hambad ei puutu kokkuhammustamisel kokku või alumised hambad traumeerivad kokkuhammustamisel suulage, võivad viidata hambumusanomaaliatele.
„Ortodonti tasub külastada kohe, kui lapsevanemal on tekkinud kahtlus, et hambumusega pole kõik korras. Kindlasti võiks tulla kontrolli ka kooliealise lapsega, sest selles vanuses on suhu lõikunud piisavalt jäävhambaid ning ordotont näeb ära, kas hambumus on korras või vajab selle kujunemine jälgimist ja ravi,“ rääkis dr. Nigul.
Tänavu juba seitsmendat aastat toimuv Hammaste tervise kuu keskendub sel aastal hambumuse probleemide selgitamisele. Eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust, pannes inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele — ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga.
Külastada tasub ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte aadressil www.hammastetervisekuu.ee, kus on üleval videod ja materjalid, mille üle saab perega koos arutada.
