Sinu mees norskab? See on ohtlik ja peaksid ta kiiremas korras arsti juurde saatma!

 (7)

Sinu mees norskab? See on ohtlik ja peaksid ta kiiremas korras arsti juurde saatma!
Panthermedia, Scanpix

Norskamine on tihedalt seotud probleemidega nagu suuhingamine ja uneapnoe ning sel on suur mõju inimese igapäevaelule ja tervisele. Kuivõrd norskaja ise oma häirest reeglina teadlik pole, on oluline, et just partner annaks sellest teada ja suunaks arstile.

Hea Une Keskuse unearsti ja kõrva-nina-kurguarsti dr Heisl Vaheri sõnul väljendub täiskasvanud patsientide suuhingamine tihti öises norskamises ning uneapnoes, mille tõttu ei püsi hingamisteed öösel lahti. „Uneapnoe näiteks võib pikas perspektiivis olla ohtlik, sest patsiendil võivad areneda ohtlikud südame-veresoonkonnahaigused ja suureneda infarkti ja insuldi oht,” ütles dr Vaher.

Dr Vaheri sõnul on väga oluline partneri roll, kes erinevalt magajast kuuleb ilmselt pidevat norskamist, hingamispause ning kas uni on rahulik või rahutu. “Siin saab näitena tuua ühe kolmekümnendates meespatsiendi loo, kes tuli arsti vastuvõtule seetõttu, et tema abikaasa kaebas mehe norskamise ja öiste hingamispauside üle,” lisas dr Vaher.

Kuivõrd patsiendil esines ka dr Vaheri sõnul tugev väsimus ning muret tegi naksuv lõualiiges ja pinge mälumislihastes, viidi läbi uneuuring, mille käigus ilmnesid kerge raskusastmega öised hingamishäired. “Just hingamishäired tekitasid katkestusi unes ning tõenäoliselt põhjustasid kaebusi päeval. Selgus, et tegu on suuhingajaga,” sõnas dr Vaher.

Seotud lood:

Hea Une Keskuse müofunktsionaalse terapeudi Andres Kösteri sõnul oli mehe keele positsioon ärkveloleku ajal vale, alalõug oli ülalõuast märgatavalt tagapool, keel oli lõtv ning samuti ei olnud pehme suulagi piisavalt toonuses. „Need on väga selged suuhingaja tundemärgid,” lisas Köster.

Loe veel

Kösteri sõnul parandati kuus kuud kestnud teraapia käigus patsiendi keele, huulte ja pehme suulae toonust ning tehti harjutusi alalõua positsiooni ettepoole toomiseks. „Selle aja möödudes patsiendi norskamine vähenes, paranes päevane enesetunne ja taandus ka pinge mälumislihastes,” ütles müofunktsionaalne terapeut.

Terapeut on kindel, et positiivsele tulemusele aitas kaasa patsiendi motivatsioon ja järjekindlus, mis väljendus iseseisvalt kava järgi harjutuste sooritamises.

Kliinik 32 proteesiarsti dr Martin Martma sõnul jõuavad tema juurde just täiskasvanud suuhingajad ehk rahvakeeli norskajad, kuna proteesiarst tegeleb suuhingamise tagajärgede kõrvaldamisega. „Suuhingajate hambumusprobleemid on seotud kulunud hammastega, mis on ajapikku muutunud lühikeseks ja kandiliseks. Samuti võivad alumised hambad liiga esile tulla ning ülemised naeratusest ära kaduda,” ütles dr Martma.

Dr Martma sõnul saadakse selliste patsientide hammaste kulumise põhjused koostöös unekliinikuga kontrolli alla ning proteesid ja taastatud hambad püsivad suus kauem. „Kui hambad on juba keraamikaga taastatud, kuid unehäired jätkuvad, siis ei jää ka uutest hammastest peagi midagi järele,” sõnas dr Martma.

Kliinik 32 ortodondi dr Katri Hermani sõnul võib suuhingamine tuua täiskasvanutel kaasa ka hambumusprobleeme, kuna huulte ja keele vale asend mõjutavad hambakaart. „Täiskasvanutel on pikaaegsest suuhingamisest tingitud probleeme oluliselt keerulisem lahendada kui lastel” ütles dr Herman, rõhutades, et ennetada on oluliselt lihtsam kui ravida.

Eraalgatuslik sotsiaalteavituskampaania hammaste tervise kuu toimub juba üheksandat aastat. Teavituskuu eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust — ennetada on lihtsam kui ravida. Sel aastal toimub hammaste tervise kuu Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Hea Une Keskusega. Rohkem infot leiab hammaste tervise kuu koduleheküljelt www.hammastetervisekuu.ee.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare