Suuhügienist — kes see on ja millal peaksid sina endale aja broneerima?

Tõenäoliselt teame kõik, kes on hambaarst ning pöördume tema poole siis, kui suus olev mure endast märku annab — olgu see siis katkise hamba, kaariese, igemeprobleemide või muul ebameeldival kujul. Korraliku suuhügieeni ning regulaarse kontrolliga on võimalik suus tekkivaid muresid tegelikult ära hoida. Kui hambaarstid tegelevad eelkõige tagajärgedega, siis suuhügienisti tööks on tegeleda suu- ja hambahaiguste ennetamisega ning säilitava raviga.

Suuhügienisti igapäevatöö hulka kuuluvad nii hambakivi eemaldamine, igemepõletiku ennetamine ja ravi, hammaste mehaaniline puhastus, hambatäidiste korrigeerimine ja veel mitmed hammaste ja üldise suutervisega seotud protseduurid. Samuti nõustavad hügienistid patsiente suuholdusvahendite valikul. Unimed Ühendatud Kliinikutes viivad suuhügienistid läbi ka suutervist säilitava toitumise koolitusi — seda nii patsientidele personaalselt ravikabinetis kui ka loenguvormis erinevates asutustes.

Patsient kui tervik

Hammaste ja igemetega seotud mured on tihtipeale ainult üks osa kogu probleemist. Unimed kliiniku suuhügienist Anneli Tammet räägib, et suuhügienisti töö on vaadelda iga patsienti kui tervikut analüüsides tema elustiili, suuhügieeni harjumusi, toitumist, üldtervist ning ka tarvitatavaid ravimeid. Enne seda, kui hügienist tegutsema asub, koostab ta põhjaliku suu- ja üldtervise diagnostika. Iga konkreetset patsienti on vaja uurida, hinnata tema seisundit, panna diagnoos ning suunavalt sekkuda. Kuigi suuhügienist ei ole koolitatud diagnoosi panema, nõuab tema haridus laialdasi teadmisi ja oskusi ning nende patsiendipõhist rakendamist.

Suuhügienisti juurde esmakordselt minnes on oluline teha ära eeltöö, et olla kindel hügienisti kompetentsis ja seeläbi ka teenuse kvaliteedis. Selleks on vaja välja selgitada, kas inimene, kelle juurde minnakse, omab Eestis kehtivat kutsestandardit, mis tagab töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised. Praegusel ajal liigub kahjuks ka nn libahügieniste, kelle juurde minnes võib oma suutervisele teha pigem kahju kui kasu.

Ennetamine on oluline

Suuhügienisti teenus on ajaga muutunud üha kättesaadavamaks, ent teadlikkus selle ametikoha olemasolust on täna pigem madalamapoolne või sootuks puudulik. Kuna hambaarstide töökoormus on tihtipeale väga suur ning nad on hõivatud taastava hambaraviga, on ravijärjekorrad selle tõttu tihtipeale võrdlemisi pikad. Seetõttu on just suuhügienist see meeskonna liige, kelle kanda jääb ennetustöö ning mittekirurgiline haiguste ravi. “Suuhügienisti roll hambaravi meeskonnas on tegelikult ainulaadne,” räägib Tammet, lisades: “oleme nii uurijad, avastajad kui suunajad!”

Suuhügienisti 5 olulist meelespea, et suumuresid ennetada:

1. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas
2. Janujook on vesi
3. Hambatervislik toit on kõik — kõike võib süüa mõõdukalt, aga oluline on…
4. …söögipauside pidamine — vähemalt 3-4 tundi
5. Hammastega regulaarselt kontrollis käimine — minna enne, kui valu või mõni muu mure endast märku annab.