Tõenäoliselt pesed sa oma hambaid valesti! Tuletame meelde, kuidas seda õigesti teha

 (1)
Hambapesu 1
Foto: Ingmar Muusikus

„Kas hambad on pestud?" kuulsime me kõik lapsepõlves. Mina tunnistan ausalt, et isegi sai vahel vanematele tuimalt vastatud: „Jaa, pesin!" Tegelikult ei pesnud ma seal mitte ühtegi hammast, tegin hambaharja märjaks, solistasin veega ja astusin vannitoast välja.

Just sellise mälestuse räägib Kliinik 32 suuhügienist Eveli Hark oma lapsepõlvest, enne kui jõuab jutuga hammaste puhastamise juurde.

Lapse jaoks on maailmas nii palju muud huvitavamat kui kaks korda päevas hambaid pesta.

Eveli Hark räägib, et suuhügienistina kuuleb tihti lastelt, et nad ei pese iga päev hambaid või jääb üks pesukord vahele. Ausa vastuse usaldavad lapsed talle vaid siis, kui ema-isa kabinetis pole, kes see tahaks vanematele pettumust valmistada ja pärast kuulata pikka monoloogi tervetest hammastest.

Tänapäeval saavad lapsed lasteaias kätte esmased infoterad, kuidas käituda, et hammastel oleks hea olla ja nad püsiksid terved. Aga suurim vastutus on ikka vanematel ja vanavanematel, et lapsel oleks terved hambad ja hea suuhügieen. Miks?! Kaaries ehk hambaaugutekitajast bakter satub lapse suhu ainult läbi lähedase inimese, kellel see pisik endal suus elab, sest tema levib ainult sülje kaudu. Enamlevinud variandid on joogipudeli jagamine, ühe lusikaga toidu söömine, ja küll harvemini, aga siiani täiesti olemas — hambaharja jagamine. Valesti on saadud aru ka sellest, et piimahambaid ei peaks ravima, need pole ju püsivad. Piimahambaid satutakse ravima siis, kui laps juba valu kurdab.

Seotud lood:

Öeldakse, et lapsed on meie elu õied. Neile tahame pakkuda ikka rohkem kui meie lapsepõlv meile andis, anda neile edasi õiged väärtushinnangud, anda neile ellu kaasa õiged tavad ja traditsioonid. Siia kuulub ka kindlasti enda tervise eest hoolitsemine, mille üheks osaks on hammaste kontroll hambaarsti juures ja teadlik head suutervist hoidev käitumine.

Mida siis öelda oma lapsele

Kõige alus on hammaste harjamine, ja alternatiive sellele ei ole. Hambaid tuleb harjata iga päev, traditsiooniline soovitus on, et hommikul enne sööki ja õhtul 30 minutilise viitega pärast sööki. Eelistada tuleks pehmete harjastega hambaharja ning uus hambahari tuleks kasutusele võtta iga 2-3 kuu järel. Küsimusele, kas kasutada elektrilist või tavalist hambaharja, vastab Eveli Hark, et mõlemaga on võimalik väga hästi hambad puhtaks saada, tuleb vaid õiget tehnikat kasutada. Elektrilise hambaharja eelis on ehk see, et harjapea on väikesem, mis ulatub lihtsamini ka tagahammasteni ja harjapea liigub kiiremini, kui suudame seda oma käega teha.

Kuidas õigesti hambaid harjata? Hambahari tuleb kätte võtta nagu pliiats, et käsi ei suruks harja liiga tugevalt vastu hambaid — see kahjustab hambavaapa. Hambahari tuleb asetada hammastele 45-kraadise nurga all ning siis kõik hambad ükshaaval läbi harjata. Harjamisel kasuta lühikesi edasi-tagasi liigutusi, kaks-kolm hammast korraga, suunates harjased poolviltu ka igeme äärte vastu. Ära ei tohi unusta puhastamast ka esihammaste tagumist poolt. Hammaste puhtaks harjamine võtab aega kaks minutit, sellest ajast tuleb kinni pidada, sest lühema ajaga hambaid puhtaks tõenäoliselt ei saa.

Hambaid harjatakse sellepärast, et eemaldada suust toiduosakesed ja bakterid. Kuna bakterid kogunevad ka hambavahedesse ja igemetele, siis suutervise huvides tuleb igal õhtul kasutada hambaniiti. Hambaniit on vaja libistada õrnalt hamba vahelt läbi ja puudutada sellega igemeid — nii saad kätte igemetaskutesse kinni jäänud bakterid. Hambaniidi kasutamine on väga oluline, sest hoiab ära igemepõletikud, mis on ebameeldivad.

Lisaks harjamisele ja hambaniidi kasutamisele tasuks ka keelt puhastada. Selleks on olemas keelekaabitsad. Puhastamisel tuleb kaabitsat suruda kergelt vastu keelt ning tõmmata seda võimalikult kaugemalt tagantpoolt ettepoole.

Milline on inimeste teadlikkus suuhooldusvahenditest?

Igapäevatöös puutun enamasti (u 80% ulatuses) kokku täiskasvanud patsientidega, siis nende pealt julgen öelda, et nad on teadlikud erinevatest suuhooldusvahenditest, milleks on siis hambaharjad, hambaniit, hambavaheharjad. Tähtsam aga vahendite teadmisest, on kuidas neid kasutada. Meeste puhul on tihti teadmine, et hambaniit on vaid hammaste vahele jäänud lihatüki eemaldamiseks. Tegelikult on niiti vaja kasutada ikka igal õhtul, et just hammaste vahelt ja igemetaskustest igapäevaselt toiduosakesed eemaldada.

Loe veel

Rohkem küsimusi tuleb selle kohta, mis on kaaries ja hambakivi. Minu hinnangul on tegemist tagajärjega, mis on põhjustatud halvasti või ebapiisavast hammaste puhastamisest. Lihtsam viis vastuseid saada on otsida märksõnu internetist, kus on palju infot hambahaiguste ja suuhooldusvahendite kohta. Tänu internetis olevale infole on palju inimesi registreerunud kliinikusse hambaid puhastama ning hiljem on hambaarsti juurde tulnud ka tema pereliikmed. Tähis on meie kõigi teadlikkus, siis oleme ise ja hoiame ka oma lähedased tervemad.

November on Eestis hammaste tervise kuu, mil räägitakse hammaste tervisest, seekord täpsemalt hingeõhust. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervishoiu Muuseum, sel aastal juba kümnendat korda. Loe lähemalt www.hammastetervisekuu.ee


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare