Traumad piimahammastega: kas lapsevanematel on muretsemiseks põhjust?


Traumad piimahammastega: kas lapsevanematel on muretsemiseks põhjust?
Pilt on illustreerivFreeImages/Vedrana Bosnjak

Paljud lapsevanemad ootavad pikisilmi, millal nende laps käima õpib. Paraku kaasneb käima õppimisega ka mitmeid ohte, näiteks kukkumised, mille tagajärjel vigastatakse hambaid. Kliinik 32 näo-lõuakirurg dr Reet Pallase annab lastevanematele näpunäiteid, kuidas piimahammaste traumade puhul toimida.

Piimahambatraumasid — hammaste kaotust, nihkumist või murdumist — esineb umbes 30 protsendil lastest vanuses 2-5 eluaastat. Peamiselt juhtuvad piimahammastega seotud traumad, kui laps õpib kõndima ja seejärel jooksma. Selles vanuses ei ole veel lapse liikumiskindlus piisavalt suur ning koordinatsioonihäirete tõttu on kukkumised tavapärane osa arenemisprotsessist.

Mida piimahambatrauma korral silmas pidada?

Piimahammastega seotud traumad ei ole üldjuhul nii tõsised kui jäävhambatraumad, sest piimahamba asemele kasvab varem või hiljem uus hammas. Kahtlemata võib väikelapse hambatrauma tunduda lapsevanemale kriitilisena, kuna sellega kaasnevad tihti ka igemete, huulte või isegi keele vigastused. Oluline on jääda rahulikuks, hoida lapse suu puhas ja loputada antiseptiliste lahustega vigastatud kohti. Kindlasti tasub helistada hambaarstile, kirjeldada võimalikult täpselt kus, millal ja kuidas trauma saadi ning seejärel järgida juba hambaarsti juhiseid.

Peamised piimahammaste traumad

Seotud lood:

Kõige sagedamini esineb väikelastel ülemiste esihammaste igemesse vajumist (intrusiooni) või rivist nihkumist (luksatsiooni). Täiesti igemesse sisse vajunud esihammas lõikub tavaliselt uuesti ehk kasvab tagasi paari kuu möödudes ja püsib normaalsena hammaste vahetumiseni. Hammaste nihkumise korral tuleks hammas suruda õrnalt hambasompu tagasi. Seda peaks kindlasti tegema hambaarst, kes võtab patsiendi jälgimise alla ning alustab vajadusel raviga.

Piimahammaste krooni- ja juuremurde esineb harvem. Sellisel juhul tuleb pöörduda kiiresti hambaarsti juurde, kes vajadusel eemaldab hamba või taastab murdunud krooniosa. Kui piimahammas tuleb trauma tagajärjel täiesti välja, siis erinevalt jäävhambast ei ole seda vaja suhu tagasi istutada. Piisab sellest, kui minna hambaarsti juurde, kes võtab patsiendi vajadusel jälgimise alla, et jäävhammaste kujus või asendis tekkivaid kõrvalekaldeid võimalikult varakult avastada.

Traumade mõju jäävhammastele

Enamasti ei peaks piimahammaste traumad mõjutama jäävhambaid, kuid on ka erandeid. Mida tõsisem on trauma ja mida noorem on laps, seda suurem on jäävhammaste kahjustumise tõenäosus. Traumast võivad olla tingitud näiteks jäävhammaste kuju ja asendi anomaaliad ehk kõrvalekalded hambareas. Sageli võivad raskete traumadena näida ka üla- või alahuulde tekkinud haavad rohke veritsuse ja paistetuse tõttu. Siiski paranevad haavad kiiresti ning väiksemaid haavu isegi ei õmmelda.

Igasuguse nähtava või oletatava hambatrauma puhul tuleb pöörduda hambaarsti poole ja kirjeldada võimalikult täpselt ning põhjalikult kus, millal ja kuidas trauma saadi. Esmapilgul peaaegu tähtsusetuna näiv trauma võib põhjustada kuude või aastate möödudes tõsise haigusliku seisundi.

Eraalgatuslik sotsiaalteavituskampaania Hammaste tervise kuu toimub juba kaheksandat aastat. Teavituskuu eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust — ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga. Hammaste tervise kuu raames toimuvad hambatrauma teemalised koolitused nii hambaarstidele kui ka treeneritele. Kõigil huvilistel tasub külastada tasub ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte. Kodulehelt leiab videod ja materjalid, mille üle saab näiteks pere või treeninggruppidega koos arutada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare